suurematel kaladel. Pärast võrehoonet saabub kanal 2-meetrise torusse ja läheb sealt edasi. Liigub läbi torustiku ja jõuab pumbakaevu (1st pumbast jätkub terve Tallinna varustamiseks). Pumbakaevus tõstetakse järvevesi uputatud pumba abil mikrofiltrite mehaaniliseks puhastamiseks. Mikrofiltrite ül on puhastsusaparaatide koormust vähendada hõljumite tõttu. Järevevsi filtreeritakse läbi nailonriide. Vesi liigub trumlisse ja filtreerub läbi riide trumlit ümbritsevasse basseini. Pärast esmast filtreerimist, võib alustada vee desinfitseerimisega. Mikrofiltreeritud vesi suunatakse osoneerimisbasseini, kus toimub vee segamine osooni ja õhuga. Osoneerimisest tulenev vesi pumbatakse uude ja vanasse veepuhastusjaama. Veele lisatakse puhastuskemikaali ning vett segatakse. Koagulatsiooni abil toimub veest
puhul võib karjakoplid piirata vaid ühe liiniga, mis asub 50...60 cm kõrgusel. Lambad on väga kergesti paanikasse sattuvad loomad ja iga väiksemagi ehmatuse korral võivad aiast läbi murda. Selleks, et loomad saaksid ohu korral joosta turvalisse paika, tuleb hoida karjatee kuni laudani alati avatuna. Selleks, et nii loomad kui inimesed märkaksid elektrikarjuse liini, kinnitatakse selle külge eredavärvilisi kile- või riideribasid. Eriti hästi on nähtavad neoonsed nailonriide ribad. 3.2.6. Lambakarjamaade väetamine Väetussüsteem peab tagama rohu maksimaalse saagi kõrval ka väetise kõrge efektiivsuse ja olema majanduslikult tasuv. Kuna lambad vajavad madalat ja tihedat leherikast rohtu ei tohiks nende karjamaade väetamisel liialdada lämmastikväetistega. Liiatigi on nad kallid ja majandusliku õigustatuse tagamiseks peab rohumaa saak olema väga kõrge. Sellist kõrget saaki ei saada lambale sobivalt liigirikkalt (liblikõielised, rohundid) rohumaalt
annaabi.ee 
