Suurt muljet mulle Egiptus väiksena muljet ei avaldanud, sest sain sealt nakkushaiguse ning sattusin isegi haiglasse...Kuid puhkusreis üldiselt oli meeldejääv. Kui küsida, et mida ma sellest raamatust õppisin? Kindlasti esimene vastus see, et ma tutvusin paljude vanade riikide kommetega ning traditsioonidega, näiteks Kreeta, Süüria, Egiptus. Veendusin veelgi rohkem selles, et inimesed pole muutnud. Kuigi inimesed olid tollal ajal rohkem naiivsemad oma ebausus ning vastupidi usus. Kuid kõik see petmine, valetamine, silmakirjalikkus, varastamine, joomine jne on ka tänapäeval ning oli ka minevikus. Samuti panin tähele, et ka kauges minevikus lahendasid inimesed oma probleeme alkoholiga. Lõpuks kaotas Sinuhe igasuguse usu inimestesse, jumalatesse, võimu...Ta sai aru kui kuri ja omakasupüüdlik ja manipuleeriv võib inimene olla. Raamatus oli väga palju kurbust armastus, surm, praeguse eluga võrldemist ning ausust
ja teistele; või kriminaalseks: usuhullud vanemad ohverdasid Jumalale oma lapse/varem kriminaalkorras karistatud persoonist on saanud kohaliku usurakukese juht, kes inimesi vaimselt vägistab. Neil põhjusil vajavad inimesed abi või vahelesegamist. Iga mõistlik inimene taipab, et mingit “teispoolsust” ei eksiteeri. Juba usklike “püha raamat” piibel (ilmtingimata jutumärkides ja väikese algustähega) koosneb ainult legendidest ja vasturääkivustest (ära on toodud kõige naiivsemad - maailma ehituse kohta - või verisemad kohad Vanast Testamendist, muu hulgas mainitakse parastavalt Jeesuse taasmitteilmumist, mis annab tunnustust rumalusest ja uskumise lootusetusest). Vahepassaažid inkvisitsiooni koleduste kohta süvendavad kiriku kui ühiskonnaohtliku organisatsiooni mainet. Tänapäevase kiriku kohta antakse teada kõikvõimalikest skandaalidest ja omavahelistest nägelemistest, tuuakse esile õpetuslikud ebakõlad (harvem)
Tänu temale on neid käsikirju säilinud, ta aitas koopiate tegemist süstematiseerida. Lisaks distsipliiniga seotud harjumusele hakati käsikirjade kopeerimise puhul tähtsustama ka ajaloolist aspekti ning ajaloo säilitamist. 26. Millised muudatused toimusid kujutavas kunstis hilisantiikajal? Hilisantiigi kujutav kunst muutus varasema idealiseeritud realismiga võrreldes ikoonilisemaks, varem ikooni kunstis ei kasutatud. Keha ilu ja liikumist ei rõhutatud enam, teosed olid lihtsustatud, naiivsemad ja robustsemad, tõstes välimuse asemel esile vaimsuse. Üheks sellise muudatuse põhjuseks võib pidada kristluse tõusu ja maailmapildi muutumist – nüüd polnud oluline inimene, vaid Jumal. Realistlikud stseenid asendusid sümbolistlikega, perspektiivitunnetus kadus. Maal ja ümarplastika kaotasid tähtsust, esile tõusid reljeef, mosaiik ja arhitektuur. 27. Millised olid Lääne-Rooma ja Ida-Rooma suuremad kultuurilised erinevused?
annaabi.ee 
