Mingil hetkel ajas segadusse küll. Sellest kõigest hoolimata püüan nüüd kuidagi raamatu lühidalt kokku võtta, tuues välja enda jaoks meeldejäävamad seisukohad. Juba raamatu alguses defineeritakse ära teaduse mõiste, kasutades J.J.Davies'i raamatut ,,Teaduslikust meetodist". Niisiis ,,Teadus on faktidele püstitatud struktuur". Alan Chalmers nimetab teda aga naiivseks (induktivistiks). Autor annab selgelt mõista enda arvamusest ja hinnangust selle (naiivinduktivismi) kohta väites, et selliste arutluste tõesust saab kinnitada või ümber lükata iga üks. Induktsiooniprintsiibi võib kirja panna järgmiselt: Kui suurt hulka A-sid vaadeldakse väga mitmesugustes tingimustes ning kui eranditult kõigil vaatlusalustel A-del leitakse omadus B, siis on kõikidel A-del omadus B. Järgmisena tutvustab A.Chalmers loogilist deduktsiooni. See oli minu jaoks väga meeldiv ja tuttav, kuna just sellist asja õppisime hiljuti loogika tundides
4.Ennustus ja seletus induktivistlikus käsitluses (32-35). Vaja teha endale selgeks seaduste ja teooriate toimimine teaduses ennustus- ja seletusabinõuna. Reeglipärased induktiivsed üldistused (33). Sellised otsustused, mis kirjeldavad uurimisaluse olukorra koosseisu, nimetatakse algtingimuseks (33). Teaduslike seletuste ja ennustuste saamise üldine vorm on kokkuvõttes selline: 1. Seadused ja teoorias. 2. Algtingimused / 3. Ennustused ja seletused (34). 5.Naiivinduktivismi võlu (35-36). Plussiks on see, et see käsitleb rahva hulgas levinud arusaamu teaduse olemusest formaliseeritult, tema seletus – ja ettenägemisvõimest, tema objektiivsusest ja suuremast usaldusväärsusest võrreldes teiste teadmisvormidega. Nägime kuidas induktivist teadust seletab ja ennustab. Induktivismi objektiivsus tuleneb sellest, et objektiivsed on nii vaatlus kui induktiivne arutlus. Induktivisti väide vaatluse ja induktsiooni kota tuleneb teaduse usaldusväärusest
annaabi.ee 
