meil on natuke õlut ja makk keldreis kahtlasi pidusi peame meist jääb järele jube bardakk Siis kui katustel laguneb õhtu läbi linna me tuleme koos Siis kui mandrid on lennanud õhku Siis kui tagasi miski meid toob Siis kui suvele kätt annab kevad ja kui taevas on lennukeid täis meie tuleme (lahkuvad nemad) siis vaid meid kogu maailm on täis Siis me laulame mida me teame meil on ikka veel õlut ja makk üle maa omi pidusid peame kõikjal vastu meid võtab bardakk Nahktagides tüdrukud Agulihoovides Majade vahel Kirikuesisel müüril jalgu kõlgutamas Külma käes suitsetamas. Kindad jäid jälle koju said sõbrannale laenatud ära kaotatud. Õllepudel käib ringi ega anna sooja. Juttu jätkub siiski kauemaks, naerugi kosta. Halenaljakas...? Masendav...? Mõttetu...? Võib ka nii olla. Kuid ka see on Elu Ning Elu vajab elamist. Ära pööra selga! Ära vaata mööda! Ära kurjusta! Ära sega! Proovi vaid mõista. Vahelgi.
Pikka aega püüti otsida homoseksuaalidel kehalisi erinevusi nn tüüpilisest mehest või naisest. Oletati, et kehaehituselt on nad "kuskil vahepeal". Rahva seas püsib siiani müüt, et homoseksuaale on võimalik eristada välimuse järgi. Sellele on kaasa aidanud traditsioonilisi soorolle teadlikult eirav käitumine mõnede geide ja lesbide puhul. Naiseliku gei ja meheliku lesbi imago on tekkinud komöödiafilmide, anekdootide ja inimeste fantaasiate mõjutusel. Samas eiratakse tõsiasja, et nahktagides turskete kantpeade imago on tulnud ameerika geidelt ja Soome päritolu ameerika kunstnik Tom of Finland'ilt, kes otsustasid alatiseks hävitada ettekujutuse naiselikust geist. Homoseksuaalide kehalisi iseärasusi puudutavad arusaamad püsisid kuni 1960. aastateni, mil teaduslikud uuringud näitasid, et homoseksuaalide seas on sama palju erinevusi kui heteroseksuaalsete inimeste seas. Nii nagu pole tüüpilist heterot, pole ka tüüpilist geid. Sotsiaalne elu
annaabi.ee 
