Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"nahkis" - 3 õppematerjali

Tudulinna seenepraktikumi leitud seente süstemaatiline nimekiri
14
doc

Tudulinna seenepraktikumi leitud seente süstemaatiline nimekiri.

Vahapilvik Russula puellaris Habras pilvik Russula fragilis Ere pilvik Russula xerampelina Lõhnav pilvik Russula grata Russula betularum Russula sp. Sgk Stereum Lehviknahkis Stereum subtomentosum Karvane nahkis Stereum hirsutum Selts Theleporales Sgk Bankeraceae Kuld-kübarnarmik Hydnellum aurantiacum Pruun kübarnarmis Hydnellum ferrugineum Pecki kübarnarmik Hydnellum peckii Mugul-põdramokk Sarcodon glaucopus Selts Thelephorales Sgk Thelephoraceae

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Puidu bioloogiline lagunemine
5
doc

Puidu bioloogiline lagunemine

haigustekitajad e. Metsamädanikud. eestis pole, hiid- lehtervahelik ka Patogeensed seened, kes suudavad tungida soomusmamppel. 2 sugu mittelehikulaatsed: elus puusse, nakatada seda ning kutsuda männi-juurepess, kuuse-juur, juurepruunik, esile haigusprotsesse, mis halvemal juhul viltjas pässik, kuuse-ebapuidik. 3 sug lõpevad puu surmaga. Enne puu surma, nahkiselaatsed: verev nahkis. 4 sug tungivad puusse ka sekundaarsed vaabikulaatsed: jänesevaabik, läikvaabik. 5 lagundajad. Puus on elusaid tsoone sug maksakulaatsed: h maksakas. Veel on (koorelähedane osa) ja surnud tsoone (mida majakoorik, kährik, suur sarvik. Haiguse sissepoole). Maltspuit on aktiivne elav, areng: Nakkuse allikas (seeneeosed)- lülipuit surnud. Primaarne lagundaja on levimise (tuulega)- sissetung-

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
Eksami kordamisküsimused
13
docx

Eksami kordamisküsimused

Eestis. Must pässik ja tuletaelik on parkides kaskedel tavalised, viimane ka pajudel ja pihlakatel. Eriti palju probleeme tekitab jänesvaabik; ta mädandab pargipuude juuri, nii et puud võivad ootamatult umber kukkuda. Majanduslikut olulisi puidulagundajaid on teisteski seenerühmades. Külmaseened ja mamplid kahjustavad nii metsa- kui ka pargipuid. Kuusenahkis on oluline noorte kuuskede ja mändide haavamädaniku tekitaja majandusmetsades ning mügarlik nahkis põhjustab tamme, vahtra ja muude pargipuude koore laikudena suremist. Põhjanarmik tekitab pargipuudele õõnsusi, nagu ka kottseente hulka kuuluv harilik lamesüsik. Tähtsamd tüvemädaniku tekitajad: · Tuletael Fomes fomentarius ­ Valgemädaniku tekitaja lehtpuudel. Mitmeaastane. Kasvab põhjapoolkeral. Kesk-Saksamaast põhja pool kahjustab kaske, lõuna pool pööki, harvem tamme ja teisi lehtpuid. Kübarjas, vanalt kabjakujuline ja suur, kõva.

Metsandus → Puidu bioloogiline lagunemine...
114 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun