2007/2008 ning 2008/2009 talvitushooaega. Eesmärgi täitmiseks püstitati järgnevad ülesanded: otsida kirjandusest informatsiooni Eestis talvituvate nahkhiirte kohta, teostada nahkhiirte loendused igakuiselt Laagri nahkhiirte talvituspaiga maa-alustes käikudes talvitusperioodil 2008/2009, analüüsida ja võrrelda saadud tulemusi 2007/2008 aasta talvitusperioodiga. Laagri talvituspaigas on leitud talvitumas kõiki Eestis paikseid olevaid nahkhiireliike. Talvel 2007/2008 registreeriti Laagri talvituspaigas liigid: veelendlane, tiigilendlane, tõmmu- ja habelendlane, pruun-suurkõrv ja põhja-nahkhiir. Talvel 2008/2009 leiti esmakordselt Laagri süsteemis talvitumas nattereri lendlane (Myotis nattereri). Tõmmu- ja habelendlast loenduste ajal ei eristatud. 5 2008/2009 aasta talvitusperioodil oli domineerivaks liigiks veelendlane (Myotis
Lendlaste kaitsele saab kaasa aidata sobivate varjekastide ülesseadmisega. Tiigilendlane on Eestis looduskaitse all alates aastast 1958. Tiigilendlane kuulub liigikaitse kategooriasse nr II . 9. Veelendlane Veelendlane on suhteliselt väike, lühikeste kõrvadega nahkhiir, kelle selg on hele- või punakaspruun, kõhupool on hallikasvalge ning kõrvad ja lennunahk pruunid. Tiivad on laiad. Veelendlane on meie tavalisemaid ja arvukamaid nahkhiireliike, kelle elu- ja toitumispaikadeks on peamiselt veekogude ümbrus ja pargiilmelised puistud. Suveöödel võib veelendlasi näha lendamas peaaegu kõikide veekogude - jõgede, tiikide ja järvede - kohal. Nad püüavad toitu vaid mõnekümne cm kõrgusel veepinnast ning hoiduvad lähestikku, esinedes sageli suuremate gruppidena. Aeg-ajalt tõusevad nad 1.-2 m kõrgusele ja siirduvad ka veest eemale, puude vahele. Veelendlaste lend on hääletu ja kerge, nad teevad sageli
annaabi.ee 
