9 6. SOTSIAALNE STRATIFIKATSIOON Varem mingil määral mainitud kihistumine joonistub filmis välja vägagi selgepiiriliselt. Enamus sündmustikku toetub võimule, prestiižile ja omandile. Lütseum kui aadlikele mõeldud kool annab edasi sõnumi kõrgest staatusest. Õpetajad ja teenrid selles keskkonnas on aga õpilastest mingil määral alamad ning see annabki poistele julguse ja nahhaalsuse käituda omasoodu. Näiteks intsident sööklast, kus hakati protestima kehva toidu üle. Õppejõud, kes ennast kehtestada üritas pandi aga fakti ette ning oli sunnitud koolist lahkuma. Ka teenrid olid selgelt madalamad ja täitsid käsku. Stratifikatsioon on seega koolisiseselt aktiivne. Vaadates Lütseumi piiridest välja võiks näiteks tuua kas või mõrvade uurija, kellesse suhtuti küll auväärselt, kuid ikkagi polnud ta samal tasemel ei
aga laskuda oma juhupartneri primitivismini. Äraminekuks on tihti vaja suuremat vaimujõudu kui kohalejäämiseks ning "võitmiseks". Sellises võidus on vähe väärikust. Veel rohkem vaimujõudu ning suurt meisterlikkust suhtlemises nõuab teine lähenemisviis primitiivsele partnerile. Selle tuumaks on omamoodi haletsus B suhtes, kes tõenäoliselt pole leidnud elus teisi eneseteostuse viise, peale väljakutsuva nahhaalsuse. Vallates seda käiku võib A käituda järgmiselt: nihutada ennast B-st eemale, vaadata armastusväärselt tema poole ning lõbusalt küsida palav, väsisite. Mille peale B mõmiseb ebamääraselt ja süngelt. Pink ei ole halb, kahju ainult, et liiga vähe varjus kutsuks A B-d vestlema. Kuid siinsamas märkab vabandage, ma ei hakka teid segama. Lausunud need sõnad, pühendub ta uuesti lehe lugemisele. Peamine on tehtud, võetud rahulik ning inimlik toon,