Pool kerast on betoonist, nagu kauss, mis toetub kolmele jalale. Betoonkausi peale on tehtud metallist kaared ja selle peale laudisega aluspind, mille peal on rullmaterjal ja lõpuks rombikujulised paneelid. Vahel on soojustusvill ja viimistletud on seest kipsiga. Kupli osa kannavad liipuitkaared, keskel on surverõngas. Samamoodi on ka ehitatud poolkuppel. Krundil kus keskus asub oli üks olulisemaid tegureid vana nahavabrik. Maa alla tuli kelder, olemasolevad vundamendid olid madalad ja tuli nahavabriku müürid ära lammutada, aga nendest kividest laoti uus müür. See andis hoonele teatava soojuse, vanad telliskiid mõjuvad väga hästi. Majal on tohutult palju erinevat materjali kasutatud: monoliitbetoon ja monteeritav betoon, puitkaared kupli all ja teraskonstruktsioonid ning tellismüürid. Eesmärgiks oligi materjali paljusus. nahavabriku telliskividest laotud müür Maja alla on tehtud suur tehnilline ruum, mida kasutatakse ka laona. Põranda sees on iga
Revalise tõttu saabus Eestise kaupu, mida polnud vaja (Kauplesid ameeriklastega, kes müüsid neile sõjaväe baasist asju), osteti näiteks kuivatatud kartuleid. Ilma Revaliseta olnuks Eesti majandus peale Vabadussõja mitte tulnud toime. Tööstus: Sõja puhkedes jäeti seisma Saksa riikidele kuulunud tööstusettevõtted. 1915. aastal lasti õhku tselluloosi vabrik Pärnus (Saksa dissantväe poolt). Lasti õhku Wildemari nahavabriku. Tallinna suured laevatehased tühjendati resurssidest ja kütustest. Kaubandusministeerium jagas ettevõtetele riiklike tellimusi, andi vajalikku kütust, toorainet, raha ja tööjõudu suunati. 1916. aastal oli 5000 tehasetöölist, Vabadussõja ajal oli neid 9600. Suur osa väljaõppinud tööstustöölistest olid lahkunud või läinud maale elama otsides paremaid elamistingimusi. Vene turg oli enamasti suletud. Puudus raha tööstuse edendamiseks ja arendamiseks. Investeerimine Eestisse
annaabi.ee 
