- maitsmispungad tunnevad ära keemilise ühendi maitse - maitse ja lõhn käivad koos, mõjutavad üksteist Millises keele osas millist maitset tuntakse? ● soolane - ees külgedel ● hapu - taga, keele külgedel ● magus - ees ● mõru - taga Millest kujuneb maitsebukett? ● Neljast maitseaistingust: soolane, hapu, magus, mõru. 7 Nahatundlikkuselund ja siseelundite meelerakud ● esinevad üksikult laialipuistatult ● on kujult ja talitluselt erinevad ● ENIM ON NAHAS - valu-, sooja-, kompe- ja külmaaistingud Valu aistingud ● tekivad vabade närvilõpmete ärritamisel - nt hamba säsi sisaldabki vaid vabu närvilõpmeid, tunneb vaid valu - mingi kehaosa tundlikkuse kadumisel taastub esmalt valutundlikkus ● organismi kaitseks
(IX peaajunärv) perifeersed harud, keele eesosa närvikiud toovad erutusi näonärvi (VII peaajunärv) haru - trummikeeliku kaudu. Maitseaistinguid on põhiliselt neli: soolane, hapu, magus, mõru. Nendest peamistest maitseaistingutest on moodustunud kõik teised maitsed. Maitseaistingute eri kvaliteedid meelestatakse keele pinna eri osades: soolast tunneme kogu keele pinnaga, magusat keele tipu piirkonnas, haput keele servadega ja mõru maitset vallnäsade piirkonnas (keele tagaosas). NAHATUNDLIKKUSELUND JA SISEELUNDITE MEELERAKUD Nahas ja siseelundites esinevad meelerakud üksikult laialipaisatult ning on kujult ja talitluselt väga erinevad: kõige enam on neid nahas, kus nende poolt vastuvõetud ärrituse korral tekivad valu-, sooja-, kompe- ja külmaaistingud. V a l u aistingud tekivad vabade närvilõpmete ärritamise korral: hamba säsi näiteks ei sisalda peale vabade närvilõpmete mingisuguseid muid retseptoreid ega tunne ka midagi peale valu. Kui mingi