b) Suguelundite ohatise puhul ilmnevad esimesed lööbenähud 3-7 päeva peale nakatumist. Esmalt tekib sügelus ja valulikkus suguelundite piirkonnas, millele järgneb haavanduvate vesivillide teke. Uusi ville ja haavandeid tekib umbes 10 ööpäeva jooksul ning ilma ravita kestab haigus 3-4 nädalat. Naistel kulgeb haigus raskemini kui meestel. Suguelundite ohatise kordumist võivad provotseerida suguühe, nahatrauma, menstruatsioon, füüsiline või psüühiline stress. Sageli võib lööbimisega kaasneda palavik, pea- ja lihasvalud ning lähedal asuvate lümfisõlmede suurenemine. Sümptomid suguelundite herpese puhul Genitaalherpesega nakatumine toimub tavaliselt sugulisel teel, nakatuda võib veel kui partneril on huuleherpes, mida kanntakse edasi suuseksi kaudu suguelundite piirkonda. Samuti toimub nakatumine kokkupuutel genitaalherpese villivedeliku ja haiguskoldega.
Ohatise kordumist võivad esile kutsuda UV-kiirgus, palavikulised haigused, stress, traumad, kirurgilised protseduurid ning külmetamine. Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus. Suguelundite ohatise puhul ilmnevad esimesed lööbenähud peale nakatumist. Esmalt tekib sügelus ja valulikkus suguelundite piirkonnas, millele järgneb haavanduvate vesivillide teke. Tekivad uued villid ja haavandid. Suguelundite ohatise kordumist võivad provotseerida suguühe, nahatrauma, menstruatsioon, füüsiline või psüühiline stress. Sageli võib lööbega kaasneda palavik, pea- ja lihasvalud ning lähedal asuvate lümfisõlmede suurenemine. VORMID: Huuleohatis(HSV1), suguelundite ohatis (HSV2), vöötohatis. RAVI/SOOVITUS Viirusevastaste ravimid, millest levinum on atsükloviir. Atsükloviiri on saada kreemina, tablettidena ja süstitava vormina. Sõltuvalt
• Kõrvainfektsioonid: kergest väliskõrvaärritusest infitseeritud kõrva läheduses paiknevate koljuluude hävinguni • Bakterieemia: disseminatsioon primaarsest koldest, võivad esineda nekrootilised nahakolded (erythema gangrenosum) • Tekitab ka mitmesuguseid GI, KNSi, lihas-skeletisüsteemi infektsioone, mille tekkeks on vaja organismi olemasolu niiskes reservuaaris, peremehe kaitsemehhanismide häirumist või neisse sekkumist (nahatrauma, antibiootikumid, neutropeenia) Diagnostika. Kasvab laborisöötmetel kiiresti. Identifitseeritakse kolooniate karakteristika (hemolüüs, roheline pigment, imal lõhn) ja lihtsate biokeemiliste testide (oksüdaas+, süsivesikute oksüdeerimine) alusel. Ravi ja profülaktika. Tihti vaja kombineeritult aminoglükosiidi ja β-laktaam kasutamist (piperatsilliin+…), monoteraapia on enamasti efektita, selekteerib resistentsust. III pk tsefalosporiinid, tsiprofloksatsiin.
annaabi.ee 
