nahkhiire liigist. Tõmmulendlane kuulub Eestis gruppi „paiguti levinud ja vähearvukad liigid“ ja on seetõttu kantud ka Eesti Punase Raamatu haruldaste liikide hulka. [2] 1.1. Tõmmulendlase ehitus Üldiselt sarnaneb tõmmulendlane ehituselt teiste nahkhiirtega (vaata Joonis 1.). Nahkhiired on ainukesed lendavad imetajad. Lendamisvõime tagab esijäsemete muundus lennuseks, kus sõrmede vahele jäävad naharibad. Teravate küünistega tagajäsemed on pisemad ja pööratud põlvedega selja poole, võimaldades lagede all rippumist. Tähtis ehituslik eripära on suhteliselt suured kõrvad, mis võimaldavad püüda ka kõige väiksemaid helisid. Keha katab enamasti pruunikas karv. [3] Joonis 1. Nahkhiire kehaehitus[3] Tõmmulendlane on inimese peopesast natuke väiksem - kaal jääb keskmiselt 4,3-9,5 grammi vahele ja keha pikkus 36-48 millimeetri vahele
Iolele, siis tundis Deidaneira, et on õige aeg kasutada kentaur Nessose armujooki ja immutas sellega läbi Heraklese tuunika. Herakles sai tuunika kätte, pani selle selga ning alustas ohverdustalitusega, kui ta tundis, kuidas tema ihu järsku justkui happe toimel põletavat valu hakkas tegema. Valu muutus nii ägedaks, et hullunud Herakles haaras Lichasel käest ning virutas ta kaugele merre. Ta üritas tõmmata endal veel riided seljast, kuid koos riietega tõmbas ta endalt ka naharibad maha. Kui Deidaneira sellest kuulis, siis võttis ta endalt elu. Herakles lasi end Traakiasse kanda ja ehitas Oita mäe tippu endale tuleriida, kuhu ta siis end täies pikkuses pikali viskas. Herakles nõudis, et teenijad riida põlema paneksid, kuid ükski ei julgenud neist sammugi astuda. Lõpuks astus välja Philoktetes ja kuuletus Heraklese käsule. Selle eest tasustas Herakles teda oma vibu ning noolega. Ning kui leegid lõkkele lõid, ilmus selgest taevast välk ja kangelane ülendati
annaabi.ee 
