dominikaalasele (püha isale) oma lugu, mis kirjutati teistele õpetuseks üles: Johannes Faber kasvas üles juudiperes, kuigi ta oli tõenäoliselt päritolult kristlane. Tema päritolu ei olnud kellelegi täpselt teada, kuna ta jäeti imikuna juudipere ukse taha. Ta oli väga taibukas ta õppis varakult lugema ja kirjutama ning oli vaimustuses kirjandusest. Pärast ema Rebekka surma kolis Johannes kodunt välja, kuna ta tundis, et seal ei ole talle kohta. Esmalt töötas ta nahaparkali juures, seejärel läks ta habemeajajaks meister Konradi juurde. Õpihimuline Johannes tahtis õppida ülikoolis arstiks. Soovituskirja saamiseks võttis Faber kasutusele äärmuslikud meetmed ta varastas doktorile laiba, mida too vajas teaduslike uuringute tegemisel. Pärast ülikooli tutvus Johannes Prokopius Levy'ga, kellega seoses olid Faber'il esimesed kokkupuuted alkeemiaga. Faber'it huvitas kuidas loodus toimib see jäi talle elu lõpuni saladuseks
Eesmärgiks näidata, et Ateena valitsus on teinud palju vigu, ei adu reaalsust eriti hästi. Mitmesuguste rühmitiste võitlus radikaalse demokraatia programmi ümber, vastuolud linna ja ma vahel, sõja ja rahu küsimused, uued voolud filosoofias ja kirjanduses kõik kajastub A loomingus. ,,Ratsanikud" poliitiline komöödia. Üks peategelane Demos, ühe maja(Ateena) peremees, on nõder, väsinud, ei saa toimuvast aru, on andnud võimu väiklase, omakasupüüdliku Nahaparkali kätte, kes peab konkureerima Vorstitegija. Näidendi kirjutamise ajal elab Ateenas aristokraat Kleon(kõrk maailmavaade, peaasi, et sõjavägi, võtame kõik lihtrahvalt), kelle isa amet oli nahaparkal (vihje). Nahaparkal võidetakse altkäemaksuga. Vorstitegija keedab Demose ära, kes on pärast seda nooruslik. ,,Pilved" filosoofiline, avaldab vastuseisu sofistidele (5. saj teisest poolest tegutsevad rändõpetlased, uuenduslikud (,,inimene on kõigi