Brändi algus jääb aega, mil piskuga harjunud tarbija hakkas üha enam hindama kvaliteetset moeloomingut ning nõukogude ajal vähest rakendust leidnud disainerite ideed kogusid enesekindlust. Sündisid esimesed Eesti oma moemärgid. Moedisain on disaini haru, mis tegeleb rõivaste, jalanõude, aksessuaaride jms ning kangaste väljatöötamisega. TARBEKUNST EDUARD TASKA (1890-1942) Eduard Taskat võib pidada Eesti professionaalse nahakunsti alusepanijaks. Temas olid ühendatud loov kunstnik ja edukas eraettevõtja, organisaator ja oma ala entusiast, kes viis sellealase õppetegevuse kindlale alusele ja lõi tehnilise baasi laiemaks tootmistegevuseks, mis tingis nahakunsti kiire arengu Eestis. Kalevipoeg. 1936. Pärgament, kuldamine.
NAHAKUNST ETDM-i nahakogusse kuulub üle 90 professionaalse kunstniku ja töökoja ligi 1700 tööd. Eesti nahkehistöö on väga mitmepalgeline. Kunstnikud on valmistanud köiteid, albumeid, laekaid, auaadressikaasi, dekoratiivseid vorme, nahkvaipu ja ruumikujunduselemente. Tehnikatest on kasutatud traditsiooniliste klišee, käsikuldamise ja nahaintarsia kõrval ka rohkesti nahavooli ja nahalõiget, batikat, nahapõimet, aplikatsiooni ning segatehnikat. Nahakunsti kaunistusmotiivid on kaasa liikunud ajastute moevooludega. 1950.-60. aastatel kasutati rohkelt tsentraalse kompositsiooniga rahvusornamenti ja figuraalkompositsiooni. 1970. aastatel valitsesid loodusmotiivid. 1980. aastatest peale võidutseb aga geomeetriline või abstraktne ornament. Üha populaarsem on minimaalne värvi ja dekoori kasutamine ja naha enda loomupärase faktuuri-ilu esiletoomine. 1990. aastatest astuvad naha kõrvale ka teised materjalid ja julgemad vormiotsingud.
Tehakse ka kahekihilist ehk kahelisklaasi, valget piimaklaasi ja paksu kristallklaasi, mille sära tugevdatakse lõigetega. Keraamika Keraamika (kreeka keramos 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Keraamika on põletamisel põhinev savitöötehnika ja savikunst ning põletatud savist esemed. Savi vormitakse, seejärel põletatakse madal- või kõrgkuumusel. Nahakunst Nahkehistöö on nahakunsti ja tarbekunstiala. Kaunistamise otstarbel rakendatakse kuldamist, värvimist, mustri lõikamist (nahalõiget), templitega trükkimist, nahapinna reljeefseks voolimist (nahavooli), naharibade põimimist ja mitut värvi nahatükkide mustriks kleepimist (aplikatsiooni). Keskajast tänapäevani on põhiala raamatuköidete valmistamine. Peale selle on tehtud ka laekaid, kotte, albumeid, meeneid ja mööblikatet. Metallikunst
Tallinna Riiklik Kunsttööstuskool nimetati Jaan Koorti Nimeliseks Riigi Rakenduskunstikooliks, kaotati ära kõrghariduse andmise õigus. Ideoloogiliselt olid vasakpoolsed kunstnikud Johani, Liimand, Adamson Eric tegid peamiselt pilte tööliste elust ja võimu ülevõtmisest pilte. 1941 algas sõda, suve lõpuks olid sakslased Eesti vallutanud. Sakslaste terrori ohvriks langesid Johani, Laigo, mõni aasta hiljem suri vangistuses Kummits. Stalinlikus vangilaagris hukkus Eduard Taska (nahakunsti rajaja). Leningradi blokaadis suri Paul Liivak. Osad kunstnikud läksid NL tagalasse, evakueerusid. 1942 hakati kultuuritegelasi koondama Jaroslavi linna, kus loodi Eesti riiklikud kunstiansamblid. 1943 loodi NL tagalas Eesti NSV Kunstnike Liit, esimeheks sai Aino Bach, kes oli Karl Liimandi(hukkus hävituspataljonis) naine. 1943 tähistati Jüriöö ülestõusu 600ndat aastapäeva eriti vingelt. Tuntumad kunstnikud NL tagalas olid: Evald Okas, Ferdi Sannamees, Enn
annaabi.ee 
