Rosmariiniõli sobib eriti hästi rasvase naha hoolduseks, samuti kiilaspäisuse ennetamiseks. Sissehingamisel parandab see mälu, kontsentreerumis- ja tähelepanuvõimet. Mõnedes kultuurides on rosmariiniõli tuntud ka afrodisiaakumina. Rosmariiniõli on soovitav kasutada akne, astma, bronhiidi, külmetuse, köha, kõõma, dermatiidi, ekseemi, palaviku, nõrkuse, peavalu, kurnatuse, migreeni, lihasvalu ja veenilaiendite korral. Rosmariin on mittetoksiline ega ärrita lahjendatud kujul nahaka. Siiski tasub seda vältida raseduse ajal ja mitte kasutada epilepsiahaigete ja kõrge vererõhu puhul. Mänd Männi eeterlikule õlile on omane värske, puidune ja maine lõnn, mida saadakse paljudele üllatuslikult hoopis männi seemnetest. Seda kasutatakse lõhnakomponendina seepides, pesuainetes, kosmeetikas, tualett-tarvetes (eriti vanni- ja saunatoodetes) ning vähesel määral ka parfüümides. Männiõlil on mikroobide- ja viirustevastane, antiseptiline, verdpuhastav,
looduses ei leidu. Muskused ja bensaldehüüdi derivaadid, mida tänapäeval kosmeetika laialdaselt kasutab, on enamasti sünteetilised. 4.7. Lahustid Lahustitest kasutatakse kosmeetikas laialdaselt vett, sageli segus etanooli või glütserooliga. Etanool on üldse kosmeetikas üks paremaid ja levinumaid lahusteid, kuna ta lahustab hästi enamikku orgaanilisi aineid, on tugeva desinfitseeriva toimega ning aurates jahutab nahaka. On kasutatud ka l-propanooli ja 2-propanooli. Butanoole ja pentanoole kui raskemini leiduvaid ja mõnevõrra mürgiseid aineid kasutatakse peamiselt küünelakkides. Dietüüleetrit kasutatakse kosmeetikas harva, kuna ta lahustab liiga hästi rasvu (muudab naha kuivaks) ning on väga tuleohtlik: ka atsetoonil, mis on suurepärani lahusti, on samalaadsed puudused. See eemaldab küll hästi küünelaki, kuid lahustab ka küüntest rasva ning küüned muutuvad rabedaks
annaabi.ee 
