keskkonna vahel.Vajaliku energiasaab inimene toiduga. Peamisteks energeetilist väärtust omavateks toitaineteks on toiduainetes sisalduvad valgud, rasvad ja süsivesikud. Hingamine Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. See võib toimuda nii anaeroobses (mineraalne hingamine) kui ka aeroobses (hapnikuhingamine) keskkonnas. Sõltuvalt hingamisprotsesside toimumiskohast saab rääkida kopsuhingamisest, nahahingamisest, lõpushingamisest jne; molekulaartasandil toimuvat hingamist nimetatakse ka rakuhingamiseks. Mõnikord käsitletakse (hapniku)hingamist laiemas ja kitsamas mõistes. Esimesel juhul haarab see kõiki protsesse läbi mille väliskeskkonnast pärinev molekulaarne hapnik jõuab organismi rakkude mitokondreisse ja seejärel biokeemiliste oksüdatsiooniprotsessidel vabanev CO2 (käsikäes teiste ainetega) väljutatakse organismist. Kitsamas mõistes hõlmab see üksnes kopsude ventileerimist, ehk
mis võivad juba ise kiirata kas sama või mõne teise lainepikkusega kvante. 12 47) Mis toimub hingamisel? Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. See võib toimuda nii anaeroobses (mineraalne hingamine) kui ka aeroobses (hapnikuhingamine) keskkonnas. Sõltuvalt hingamisprotsesside toimumiskohast saab rääkida kopsuhingamisest, nahahingamisest, lõpushingamisest jne; molekulaartasandil toimuvat hingamist nimetatakse ka rakuhingamiseks. Hingamise protsessi käigus toimub kopsude ventilatsioon ja gaaside vahetus keha rakkude ja atmosfääri vahel. Rakud kasutavad hapnikku, mis on kaasatud rakkude ainevahetuse protsessi. Oksüdeerumise käigus tekkivat süsihappegaasi kasutatakse osaliselt rakkude poolt ja osaliselt väljutatakse kopsude kaudu. 48) Kui suur osa saadud energiast kulutatakse hingamiseks? Ligikaudu 50%