Tõsiselt nahk on inimese suurim organ ning tema põhiülesanne on organismi kaitstmine. Teine tähtisülesanne on kehatemperatuuri reguleerimine. Kolmandaks nahk reageerib valule, puudutustele ja survele. Nahata inimene ei saa elada. Isegi tähtsusetu nahakahju võiks olla haiguste põhjuseks. 1. NAHA EHITUS Nahk jaotatakse neljaks funktsionaalseks piirkonnaks (joonis 1) 1. Epidermis e. Marrasknahk, 2. Derma e. Pärisnahk, 3. Nahaderivaadid (karvanääpsud, rasunäärmed, aro- ja ekriinsed higinäärmed), 4. Nahaaalune rasvkude. 1 http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/nahatyyp.htm Epidermis koosneb järgmistest kihtidest (joonis 2): 1. Sarvkiht (stratum corneum) 2. Sõmerkiht (stratum granulosum), 3. Ogakiht (stratum spinosum) 4. Basaalkiht (stratum basale) http://www.ratbehavior.org/images/Epidermis.jpg Peamiseks rakutüübiks epidermises on keratinotsüüdid, mis moodustavad ligikaudu
piirangud). Väikelapseeas on täielik sõltuvus teisest inimestest Lapseeas iseseisvus pidevalt kasvab Noorukieas saavutatakse täielik iseseisvus See jätkub kogu täiskasvanuea vältel, väljaarvatud inimesed, kellel on füüsiline või õppimispuue või haigus. Elukaare lõpuperioodil võib indiviid muutuda taas teiste abist sõltuvaks. Bioloogilised: nahk ja nahapigmentatsioon, juuksed ja juuksevärv, nahaderivaadid , küüned ja karvad, hambad, füüsilised ohud ja soolised erinevused vananemine Psühholoogilised: isikupära ja emotsioonide peegeldamine nt. depressiooni käes kannatav inimene võib kaotada huvi oma välimuse vastu ja unustada isegi põhiliste hügieeninõuete täitmise. Sotsiokultuursed tegurid: Mitte kõik kultuurid ei väärtusta ühtemoodi puhtust: on kultuure, kus keha "loomulik" lõhn on normaalne ning see on osa seksuaalsest veetlusest.