Sille Jürimaa Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses SOOVITUSED RISKI VÄHENDAMISEKS · Ole teadlik, kuidas ära tunda mürgistusnähte endal või kaastöötajal. Tegutse vastavalt väljaõppele. Räägi probleemist töökeskkonnavolinikule, -spetsialistile või juhatajale endale. · Kui tekib lööve käte piirkonda, sügelus, turse või villikesed, mis kaovad puhkuse ajal, tuleks konsulteerida töötervishoiuarsti, perearsti või nahaarstiga. · Soovitav on teha iga 2 aasta järel korduvalt kokkupuutuvate ainetega allergiateste, et aru saada, kuna tekib organismi sensibiliseerumine, et ära hoida tõsisemate nahakahjustuste süvenemist. Samaaegselt on soovitav ka läbi viia kopsufunktsiooni uuringuid. · Kui töötajal on varemdiagnoositud allergilisi haigusi (astma, dermatiit, või allergiline nohu), siis ei ole soovitatav töötada kokkupuutes puhastusvahenditega, mis allergilist reakstiooni võimendavad.
seletav sõnaraamat“ soovitavad vältida ja kasutada selle asemel sõna vaat. Arvan, et ei vot(t) ega no(h) pole kumbki piisavalt eristuv keelejoon, et neil põhjalikumalt peatuda, sest tegemist on pea iga eestlase suulise keele sõnavarasse kuuluvate argisõnadega. Jüri Muttika kasutab ka inglise päritolu slängisõnavara. Ta kasutas elektroonikateemalises intervjuus slängisõnu äpp ja tablett eri käändeis. Ka sellele kohe järgnenud intervjuus nahaarstiga päikesepõletuse ja –kiirguse teemal kasutas ta mobiilirakendust silmad pidades sõna äpp. Neid slängisõnu võib pidada osaks elektroonika oskuskeelest, sest tavainimesed argivestlustes neist palju ei räägi. Kõnekeeles on tavaline, et öeldakse sõna selline asemel siuke. Kuna „Ringvaade“ on vabas vormis telesaade, ei ole saatejuhtidel rangest kohustust öelda välja selline ega sihuke, kuigi ka sihuke on argikeelne ja ametlikus tekstis peaks seda pigem vältima.
annaabi.ee 
