Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu 2.augustil ning selle liitumine Iraagiga. Kuna Iraagil ei olnud enam NSV Liidu toetust, mõistis ÜRO rünnaku Kuveidi vastu hukka. Rahu loomise eesmärgil saadeti Pärsia lahe piirkonda Ameerika Ühendriikide sõjajõud, mis kasutasid baasina Saudi Araabiat. 2. augusti hommikul 1990. Aastal okupeerisid Iraagi väeosad Kuveidi. ÜRO alustatas operatsiooniga ,,Kõrbekilp", sest taheti vältida naftarikka naabri Saudi Araabia vallutamist Iraagi vägede poolt. Sõda algas massiivsete pommikampaaniatega 17.jaanuaril 1991.aastal. pommitamiste käigus hävitati mitmeid nii sõjalisi kui ka tsiviilsihtmärke. Iraagi valitsusel oli plaan, et kui neid rünnatakse siis ründavad nemad Iisraeli rakettidega, seda ka tehti. Iisraeli kodanike Iraagi rakettide eest kaitsmiseks saatis USA Iisraeli rakettidega varustatud õhutõrje kompaniid. 29
sõdurit. Mis oli Lahesõda? Olulisemad riigid: Kuviet, sest riik oli Iraagi rahvusvägede võimu all. Soov taastada Kuiveidi legitiimne valitsus. USA, kes nõudis kohest annekteerimise lõpetamist ning kohest vägede väljaviimist Kuveidi territooriumilt. Millised riigid kaitsesid oma huve konflikti kujunemisel? 1990 2.augustil alustas Iraak pommitamist Kuveiti, tungiti sisse ja annekteerisid riigi. Alustati operatsioon "kõrbekilp", sest taheti vältida naftarikka naabri Saudi Araabia vallutamist Iraagi vägede poolt. Sõda oli madala intensiivsusega ehk piiratud sõda. Kuiveidi aitas sõjaliselt 24 riiki. Kes ründas ja kes kaitses? Jeddah'i läbirääkimistel osutus saatuslikuks Kuiveiti 10 mld dollarine võlg Iraagile, mis jäi Iraagil saamata Rumaila õliväljadelt. Kuveit pakkus 9 mld, kuid Iraak ei olnud sellega nõus ning kohe tuli käsk rünnata Kuveiti. Sõja tegelik põhjus ?
Tegemist oli viimase verise episoodiga kriisis, mille vallandas Kurdistani iseseisvusreferendum. Kõneluste eesmärk oli naasta 2003. aasta sinise joone juurde, mis piirab autonoomse Kurdistani territooriumi kolme põhjapoolse kubernerkonna. Neid läbirääkimisi survestas USA-juhitav koalitsioon, mis on toetanud võitluses äärmusrühmituse ISIS dzihadistidega nii kurde kui Iraagi vägesid. Oktoobri keskpaigas vallutasid tagasi Iraagi väed kogu naftarikka Kirkuki kubernerkonna, jättes kurdid ilma suurest osast naftatuludest ja andes suure löögi nende iseseisvuslootusele. Samuti lahkus Iraagi Kurdistani president oma ametist iseseisvusreferendumile järgnenud sündmuste tõttu. Iraagi sõjavägi andis kurdidele ultimaatumi taanduda Fishkhaburi piirialalt. USA-juhitavast invasioonist saadik 2003. aastal ja eriti alates ISISe 2014. aasta pealetungist Põhja-Iraagis on kurdid võtnud oma kontrolli alla alasid, mida ka
annaabi.ee 
