ebastabiilsus ja rahvusvahelised kriisid. Kuid ohud seisnevad ka teistes eluvaldkondadaes näiteks majanduslikud riskid, keskkonnariskid, kuritegevus, narkomaania, terrorism ja pommirünnakud. Kuid õnneks on seni eesti otseselt kahest viimasest eemale hoidnud, kuid oht on alati. Majanduslikud riskid on arvatavasti ühed suurimad riskid. Sinna alla võib kuuluda ka sõltuvus teistest riikidest. Üks parimaid näiteid on kütus, mille saamiseks peame lihtsalt lootma jääma naftariikidele. Sest naftat saab ainult vähestest riikidest. Majanduslike riskide alla kuuluvad veel kõik kauba sisse ja väljaveod, energiasüsteemid, vesi, söök jne. Kui midagi juhtub, et me peaksime piirid kinni panema. Siis peaksime me ka loobuma kõigest mis tuleb välisriikidest. Kuna me oleme väike riik, siis meil endal pole selliseid asju mis meie naabritel võib olla ning tänu sellele võivad
Eesti julgeolekuriskid Eestil, kui väikesel iseseisval riigil on julgeolekuriske palju. Peamised riskid on ebastabiilsus ja rahvusvahelised kriisid. Kuid ohud seisnevad teisteski eluvaldkondades Minu arvates on ühed suurimad riskid majanduslikud riskid. Sealhulgas sõltuvus teistest riikidest. Üks parimaid näiteid on kütus, mille saamiseks peame lihtsalt lootma jääma naftariikidele. Majanduslike riskide alla kuuluvad veel kõik kauba sisse ja väljaveod, energiasüsteemid, vesi, söök jne. Teine suur mure on keskonnariskid. Sinna alla kuuluvad kõik erinevad reostused, uputused, keemiatehased, kaevandamine, põllumajandus ja igasugune muu tootmine ning kui jätkub koondumine suurlinnadesse siis võib kasvada ka inimtegevuse hävitav mõju ühele piirkonnale. Kolmas alapunkt oleks kuritegevus ja narkomaania. Järjest kasvav narkomanide arv nõrgestab riiki
Eurooplased muretsesid eelkõige sellepärast, et kogu maailma oli tasakaalust väljas – paljud sõltusid vähestest riikidest. 7 1973. aasta naftašokk mõjutas ühiskonda tervikuna ning tegi naftast diplomaatilise vahendi. Naftakriis tõi kaasa kaks tänapäevani püsivat nähtust: araablastest said üleöö rikkad, kuid nad pidid lõivu maksma sellega, et nad ei saa naftat enam poliitilise relvana kasutada. Araablaste embargo ja tootmise piiramine 1973. aastal tegi senistele naftariikidele majanduslikult kasulikuks veelgi rohkem naftat otsida ja tootma hakata. 8 Võib öelda, et 1973. aasta naftakriis oli mõneti loogiline jätk maailmamajanduse arengule ning teisalt võib seda pidada pikas perspektiivis Araabiamaade ebaõnnestunud katseks oma võimu näidata. Igatahes muutus nafta kogu selle juures üheks peamiseks riikidevahelise suhtluse atribuudiks, mida hiljem Iraan revolutsioon ja Lahesõda ka ilmekalt veelkord tõestasid. Samuti oli see esimene
annaabi.ee 
