maismaa ja veekeskkonna tihe seos. Maailmamere ökosüsteemi püsivuse ja kõrge tootlikkuse eelduseks on tema toiduahelate normaalne toimimine. Toiduahela tipus olevaid vaalu, delfiine ja loivalisi on paljude sajandite keskel väga rohkelt kütitud ja 20. Saj. keskpaigaks olid väljasuremise äärel kõik suured vaalad , mitmed delfiinid ja hülged. ( Randla 1990. Lk 18 ) Teed, masinad, mehhanismid sulatavad igikeltsa ja rikuvad tundra sajandeiks. Ka pisike naftapuurimisest jäänud naftalaik võib sulatada jää nii suurelt alalt, et see annab end tunda ilmastikus ja kahjustab mereelustikku. Põlisrahvad on tśuktsid, evenkid, korjakid nganassaanid, dolgaanid, saamid , neenetsid, inuitid, jakuudid jt. (Randla 1990, Lk 18) Meres toodetud biomassi kandumine maismaale on Arktika ainete ringkäigu kõige olulisem osa, mida toimetavad linnulaatade miljonid asukad. Ainsagi lüli kadumine toiduahelast võib saada saatuslikuks, sest sellele pole asendajais või
1948. aastast Kommunistliku Partei liige. Kõrgema hariduse omandas Buhhaara medreses, õppis alates 1917. aastast Leningradi Orientalistika Instituudis. Kirjanikutegevust alustas luuletajana 1923. Võitles juba esimestes luuletustes feodaalsete igandite vastu. Avaldas 1920-40. aastatel mitmeid luuletuskogusid. Hiljem hakkas ka romaane kirjutama. Käsitleb romaanides nii turkmeeni rahva ajalugu kui ka aktuaalseid tootmisprobleeme. Romaan ,,Nebit Dag" (1959) on naftapuurimisest. Romaani peategelasteks on juhtivad töötajad. Seetõttu on romaanil sarnasus Mehdi Hüsseini ,,Apseroniga". Kerbabajev on tõlkinud turkmeeni keelde Tolstoi ,,Anna Karenina", M. Solohhovi ,,Ülesküntud uudismaa", M. Gorki ,,Ema", Puskini poieeme, Krõlovi valme. Nebit Dag (vene k 1959, e keeles 1962) Nurdzani ja Olga armulugu. Ema Mamõss saadab 19-aastase poja Nurdzani tööle Nebit Dag'sse, naftapuurijate linna
annaabi.ee 
