aastal. Läänest itta on Jurmala linnaosad kemeri, Jaunkemeri, Sloka, Kauguri, Vaivari, Asari, Melluzi, Pumpuri, Jaundubulti, Dubulti, Majori, Dzintari, Bulduri ja Lielupe. Elanikke on 55 600. Pindala 100km. Ventspils on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes. Ta on Ventspilsi rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Ventspils kuulus Hansa liitu. Ventspilsi sadam on spetsialiseerunud nafta väljaveole (sadamasse raudteed ja naftajuhet pidi). Ta on kaubakäibelt suurim sadam Lätis ja üks suuremaid Läänemeres. Elanikke 42 200. Riia on Läti pealinn. Aub Daugava jõe alamjooksul. Riia on Baltimaade suurim linn (307,2 km ). Elanikke on 723 900. Linn on asutatud aastal 1201 piiskop Albert von Buxhoevedeni poolt. 1282. aastast kuulus Riia Hansa liitu. 1561 1581 oli Riia vabalinn. 1581 läks linn Rzeczpospolita võimu alla. 1710. aastal vallutas Peeter I Põhjasõja käigus Riia. 1918. aastal sai Riiast Läti Vabariigi
(Schild und Schwert der Partei). Majandus Saksa DV ala sai II maailmasõjas rängalt kannatada, kuid majandus ja ehitised taastati lühikese ajaga. Saksa DV kuulus tööstuse taseme poolest maailma 10 esimese riigi hulka. Tööstustoodangult ühe elaniku kohta oli ta sotsialistlike maade seas esikohal. Tööstuse põhiharu oli masinatööstus, mis paiknes peamiselt riigi lõunaosas. Tähtsuselt teine oli keemiatööstus, mis töötles pruunsütt, kivi- ja kaalisoola ning NSV Liidust naftajuhet pidi saadavat naftat. Suuremad keemiatehased asus Halle ja Leipzigi ringkonnas ning naftat töödeldi Schwedtis ja Leunas. Suurim musta metallurgia kombinaat asus riigi idapiiril Eisenhüttenstadtis. Põllumajandus oli kollektiivne, palju kasutati masinaid ja väetisi. Tähtsaim oli pimmakarja- ja seakasvatus. Kasvatati söödataimi, suhkrupeeti, põhjas rukist, lõunas nisu. Suurem osa kaubatranspordist käis mööda raudteid. Suurimad meresadamad asusid Rostockis, Wismaris ja Stralsundis.
annaabi.ee 
