Vastasel juhul ähvardati, et juhul kui Rumeenia Sm vastu sõtta ei astu, desarmeeritakse tema armee täielikult. Rumeenia valitsus kõhkles mõnda aega, aga ajendi olukorra muutmiseks pakkus Hitler isiklikult, tema korraldusel sooritasid Sm pommilennukid rünnaku Bukaresti vastu, Rumeenia koalitsioonivalitsus kuulutas Sm-le sõja. 12.sept kirj Moskvas alla vaherahulepingule Rumeenia ja NL vahel. Rumeenia vallutamine tähendas tõsist lööki Sm majanduspotentsiaalile. Ploeisti naftaallikad läksid Punaarmee kontrolli alla ja hakkasid seda varustama, läksid Sm jaoks kaduma, Sm sõjatööstuses tekkis tõsine kütteainete kriis. Teisalt NL jaoks tähendas Rumeenia vallutamine uusi perspektiive tulevikuks, Rumeeniast avanes ühe korraga 3 potentsiaalset pealetungisuunda- lõunasse Bulgaaria peale, läände Jugoslaaviasse, piki Doonau orgu, vältides mäestikke, Ungarisse ja sealtkaudu edasi Austriasse. Kõiki võimalikke rünnakusuundi üritati ka jätkuvalt rakendada. Bulgaaria
Antandi riigid hakkasid tegutsema. 1918 märtsis maabusid britid ja prantslased Murmanskis, võttes linna ja ümbruse oma kontrolli alla, 1918 apr maabusid Jaapani ja USA väed Kaug-Idas (Vladivostok ja ümbrus). Mais 1918 laiendasid Koola poolsaarel maabunud prantslased ja britid võimuala Arhangelski piirkonda. Juunis 1918 tungisid Pärsias/Iraanis asunud Briti väed Kesk-Aasiasse- Turgestan, Kasahstan, ja liikusid üle Kaspia mere Kaukaasiasse, võttes üle naftaallikad. Kõik toimus ajal, kus läänerindel toimusid ägedad võitlused, I ms polnud lõppenud. Lääneriigid võisid saata Vm-le interveerima vaid tagasihoidliku suurusega üksusi. Nov 1918, kui Sm kokku varises, oleks Antandi riikide osalus Vm kodusõjas järsult kasvada võinud, tegelikkuses valitses pol juhtkonnas selge sõjaväsimus ja sõjatüdimus, pigem hoolitseti selle eest, et armeesse mobiliseeritud mehed võimalikult kiiresti koju tagasi saata. 1918 lõpus Vm-l