keelest (ld Odusia) oli esimene katsetus ses vallas. Eepika Rooma eepika esialgu tundus olevat väga raske allutada ladina keelt kreeka kvantiteeriva heksameetri reeglitele, kasutas Livius hoopis arhailist niinimetatud Saturnuse värssi. Juba värsimõõdu väljavahetamisest tingituna polud Odusia lihtsalt tõlge, vaid pigem mugandus või töötlus. Saturnuse värssides fragmented Liviuse ja Naeviuse eeposest: mehest mulle, Camena, / räägi nutikast (Livius, fr 1) mitmed ringi ekslevad, / Kreekasse ei pääse (Livius, fr 11) Eeposeid oli kolm liike: 1. Ajalooline eepos, kus kajastati reaalseid sündmusi ja kasutati muidugi eepilist liialdamist, kuid otsest jumalate vahelesegamist ei ole. Kõige kestvama mõju ja tuntuse saavutas Quintus Ennius (239- 169 eKr) küpses eas kirjutatud Annaalid, kus jutustas 18 raamatus
kaks sajandit kasutusel kooliõpikuna, see oli esimene Euroopa ilukirjanduslik tõlge. Andronicus kirjutas ka tragöödiaid ja komöödiaid, kasutades Kreeka eeskujusid. Temaga samal ajal tegutses Gnaeus Naevius, kes kirjutas Rooma-ainelisi tragöödiaid. Olulisim on aga eepiline teos ,,Puunia sõda" (Bellum Punicum), mis haarab Rooma ajalugu Kartaago rajamisest, mis on omakorda seotud Trooja looga, samuti Aenease põgenemisest Troojast ning I Puunia sõjast. Gnaeus Naeviuse noorem kaasaegne Ennius kirjutas eepilise poeemi, milles räägib II Puunia sõjast. Peale selle kirjutas ta Rooma olulise eepilise teose ,,Annales" Rooma poeetiline ajalugu, mis algab jällegi Aenease põgenemisega. Tema tõi rooma kirjandusse kreeka eepilise värsivormi (heksameetri). Põhimõtteliselt lõi ta ka kõrgvormilise 2 luulestiili. Ladina kirja- ja kõnekeel hakkasid nüüd lahknema. Oluline oli ka draama, eelkõige komöödia
annaabi.ee 
