kostab põrgu; Jürisid, Marisid, kõrvhobusid ja kõveraid puid kõik kohad täis; Üks täitsamees ei anna teisele tarvitada oma nuga, hobust ja naist Siia vormitüüpi kuulub ka eesti pikim (Saaremaalt Kärlast üleskirjutatud) vanasõnatekst, mis koosneb 55 sõnast: Kolm on neid, mida kõrv ei taha kuulda, need on: emase ihkumine (= kiljumine), lehma möiramine ja kana laulmine; ja neli, mis ei tää uskuda: naest, kui sa ise tema seltsis ei ole, laeva mere ääres, Jumala ilma ja lapse perset; ja üks, mida süda ei suuda kanda: kui see, kes sinu võlglane, sinu vastu suureline on D. Eelistused jm. võrratusstruktuurid Võrratuste sisuks on kõige sagedamini `parem kui', kuid ka `pigem kui', `tõhusam kui', `olulisem kui': Parem karta kui kahetseda; Parem varblane peos, kui tuvi katusel; Enne saab madal marja
Esimene mies old oma rammuga üle kihelkonna kuulus. Ta vend pidand korra kolmepäävase sia- sõnni sabast jaanipäise ia (jäätuse) pial kinni, sie põle enne saba kääst ää soand, kui mies ise last lahti. Teine mies old veel tugevam: ta istund maha, pand jalad kõvaste vasta uksepakku ja uend kolmepäävase kuke-kuldi sabast kinni ega põle enne mitte lahti last, kui kuke-kult ise tõmmand saba kääst ää. Viimaks läind kaks naest pulmas riidu: teine ikka sõimand teist, teine lugend teisele paha sõnu, viimaks teine löönd teist leivakannikaga, teien teist piatoiduga ehk ka jumalaanniga; teine teist õlekõrrega, teine teist jumalavilja varrega; teine lükand teise jõkke, teine teise vette. Mõlemil old kasukad selgas, teisel tuliuus, teisel alles räätsepa kääst tuld; teine kasukas soand läbimärjaks, teise liotand ka üsna ää; kasukad pandud kuivama, teine palavasse, teine kerikse kohta; teine