20. sajandi alguses. Midagi märkimisväärset enne seda ei olnud. Esimene kutseline näitetrupp sündis 18. sajandi keskpaigas. 19. sajandi keskpaigaks oli teatrielu elavnenud, polpulaarsed olid jõelaev-teatrid. Esimene professionaalne näitekirjanik Bronson Howard (1842 1908). 19. sajandi alguses olid menukad minstrel show'd tahmatud nägudega inimesed esitasid neegrite laule. Veel esitati burleske labased, naerutavad. Sajandi lõpuks said populaarseks vodevillid viisakama maitsega kui eelmised. Need vormid taganesid kino ja raadio mõju ees. Neid teatrivorme iseloomustas kolmevaatuslik vaba ülesehitus, nende järglastena võib näha revüüd ja läbikomponeeritud muusikali. Eksisteeris ka tõsisem teater, see mugandas melodraamasid ja menuromaane Inglismaalt ja Prantsusmaalt. Tähtsad olid näitlejad, sageli imporditi näitlejaid Inglismaalt ja Iirimaalt.
Lapsi neil jagus. Lapsepõlve polnudki, pidevad kohustused. Isa asendamine kaubalaos. Tänulik, et vanemad võimaldasid lastele hariduse. Tšehhov õppis kohalikus gümnaasiumis. Isa laostus, põgenes Moskvasse. Pere läks kaasa, ainult Anton jäi kooli. Andis enda elatamiseks järelaitamistunde. Elas üüripinnal, muretses söögi ja muu eest. Säästis, saatis emale. Lõpetab kooli, sõidab Moskvasse, ülikooli arstiteaduskonda. Ülikooli ajal hakkab ka kirjutama. Esijalgu naerutavad lühijutud. Selle eest maksti ka raha. Alustas varjunime Antosa Tšehhonte all. Kirjanduslik tase juhuslik. Tasapisi hakkas sugenema sotsiaalne temaatika. Tulenes enda elukogemusest. Taipas, et kooliharidusest jäi haritusest väheks. Tegeles enesearendamisega. Avaram silmaring, avatum suhtumine inimestesse. Väikekodanliku inimese kuju- väike inimene. Ehk alalhoidlikkus, jäikus, mugavus, halvustavad erinevat, kardavad eksida, jäljendavad
annaabi.ee 
