karulauk ja paljud käpalised. Linnustik Linnustiku omapära põhjustavad vallas mitmed tegurid - asend, geomorfoloogiline ehitus, taimkate ja ilmastik. Võrdlemisi pikk ja käänuline rannajoon, laialdased rannaniidud, väiksemad saared ja laiud on vee- ja rannikulindudearmastatuimateks elupaikadeks. Linduderohked on lõunarannikul asuvad suured järved ja nende laialdane soostunud ümbrus. Suure isendite arvu poolest on tuntud Mullutu lahe mustviirese ja väikekajaka ning Linnulahe naerukajakate haudekolooniad. Linnulaht on tõeline lindude laht - Saaremaa sisukamaid veekogusid ornitoloogiliselt seisukohalt. Juba aastakümneid asub siin Eesti üks suuremaid naerukajaka haudeasundeid, kus neid linde pesitseb mitutuhat (3000-5000) paari. Roostikus pesitseb hallhani, mitmeid pardiliike (sinikael-part, luitsnokk-part, tuttvart, punapea-vart jt.), arvukalt vesikanu, kõik meil haudelindudena esinevad pütiliigid, roolinnud jt. Linnulahe kallastel esineb veel terve
Niisiis sõltub kasu turvameeste arvust kõverjooneliselt, hind aga sirgjooneliselt. Selle, milline on firma puhaskasu iga alternatiivse otsustuse (turvameeste arvu) korral, leiame, kui lahutame kasust hinna. Otsustus, mille puhul kasu ja hinna vahe on suurim (graafikul tähistatud "O"ga rõhtteljel), on optimaalne ehk ökonoomne otsustus (parim turvameeste arv). Klassikaline näide kasu ja hinna arvestamisest loomade käitumise seletamisel on N. Tinbergeni uurimistöö naerukajakate koloonias. Teadlane märkas, et peale poegade koorumist viib vanemlind munakoored peagi pesa juurest eemale. Tinbergen pidas selle põhjuseks asjaolu, et valged koored pesa kõrval äratavad kergesti tähelepanu ja varesed leiavad muidu varjevärvusega pojad nende järgi kergesti üles. Ta tegi eksperimendi, kus näitas, et see tõesti oli nii: varesed rüüstasid rohkem neid pesi, mille lähedale teadlane oli paigutanud munakoored
annaabi.ee 
