Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"naerivad" - 2 õppematerjali

Eesti murrete erijooned
12
doc

Eesti murrete erijooned

Keskmurde liigendusi Ühelt poolt Eesti põhjaosale ühised jooned (mies, tüö, kerst, kerves), teisely poolt mitmed lõunaeesti murrete jooned (kavva, ühessa ­ ütessä, 'istu 'istuda') Lääne- (tugev seesütlev (nurkas), nõrga aste üldustumine (kurv:kurva), mb>mm ('(h)ammad), e esinemine liidetes (abilene)) ja idaosa (o>õ (kõdar), st-transl (east köstrest), i- imperfekt (kuulid 'kuulsid'), mitm 3p ­vad (naerivad), kaudse kv mitm 3 p ­nuvad (tantsinuvad), diftongid kaasrõhulises silbis (küsimuisi, pikkameisi) Keskmurde murrakurühmad Looderühm ­ Harjumaa murrakud: ühisjooni läänemurde põhjapoolsete murrakutega, soomepärasusi: ohr'oder'. Risti (Ris), Harju-Madise (HMd), Nissi (nis), Keila (Kei), Hageri, Tapla, Juuru, Paide, Türi Edelarühm ­ Põhja-Viljandimaa murrakud: Ühisjooni Pärnumaa ja mulgiga: kasu 'kasv', luuse 'pluus'

Keeled → Eesti murded
122 allalaadimist
Eesti murded I konspekt
30
docx

Eesti murded I konspekt

ütessa, `istu ‘istuda’). 2. Lääneosa:  (tugevaastmeline seesütlev (nurkas),  nõrga astme üldistumine (kurv : kurva),  mb > mm (`(h)ammad), 5  e esinemine liidetes (abilene)) idaosa:  > õ (kõdar),  st-transl (east köstrest),  i-imperfekt (kuulid ‘kuulsid’),  mitm 3 p -vad (naerivad),  kaudse kv mitm 3 p -nuvad (tantsinuvad),  diftongid kaasrõhulises silbis (küsimuisi, pikkameisi); Keskmurde murrakurühmad Looderühm – Harjumaa murrakud  ühisjooni läänemurde põhjapoolsete murrakutega,  soomepärasusi: ohr ‘oder’, tegevad, maate ‘maade’  eestirootsi mõjud Loode-Harju murrakutes: õ > ö, e o Risti (Ris), Harju-Madise (HMd), Nissi (Nis), Keila (Kei), Hageri (Hag), Rapla (Rap), Juuru (Juu), Paide (Pai), Türi (Tür, v.a kaguosa)

Keeled → Keeleteadus
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun