Kui aga esitlemisel ka tervitatakse, ulatab alati esimesena käe see, kellele isikut tutvustati. Kätlemistki tuleb õppida ja pole ülearune teada, et pikem ja õrnem käepigistus reedab armunud olekut, südamlikku suhtumist; lõtv kätlemine näitab ükskõiksust või tüdimust; seevastu väga tugev aga vitaalsust või autoritaarsust; niinimetatud kahe sõrme andmist kätlemisel peetakse ülbuse märgiks, ulatatud käe raputamist aga labasuseks. Kätlemisel vaadatakse teineteisele silma ja naeratuski on ennekõike sümpaatiaavaldus. Juba istet võtnud daam ei pea püsti tõusma kui talle kedagi härradest tutvustatakse, välja arvatud juhul, kui esitletav härra on eakas või väga kõrgelseisev isik. Noor neiu tõuseb alati, välja arvatud temaga üheealise noormehe puhul. Kui ollakse suitsetaja, peetagu meeles: momendil, kui teie kedagi esitlete või teile esitletakse, siis ei suitsetata. Põlev sigaret kustutatakse, see võtab aega ühe hetke. NB
Eleegia Noorpõlve pidustuste metsik uljus mu meelde pohmeluse jäljed muljus.Kuid aastatega nagu vana vein saab kirkamaks ka mineviku lein. Mind ootab vaev. Mu elumere kallas ja tulevik on tuulte meeltevallas. Kuid, sõbrad, ma ei taha surra veel! Ma tahan käia okkalisel teel ja mõtelda. Las mure paisub maruks mu päevadel on rõõmusidki varuks: aeg-ajalt helinatest joobub rind, veel väljamõeldis ajab nutma mind, ja eluõhtul helkima lööb kuski ehk mulle armu viimne naeratuski. Vang Mu aknal on trellid ja rõske on torn. Noor kotkas, mu kaaslane mõtlikult-morn, All vangla ees vuhinal tiivaga lööb Ja pahuralt veriseid palasid sööb. Ta nokib neid, silmitseb aknal siis mind. Vist mõistab mu tundeid see tusane lind -- Ta kisas on kutse, ta pilgus on piin, Kui tahaks ta öelda: "Mis teeme veel siin? Aeg rutata sinna, kus avarust näed, Kus pilvede peidus on lumised mäed, Kus teed pole kõrguses kellelgi muul, Kus vabana lendan vaid mina..
annaabi.ee 
