lahendusi. Suurt tähtsust omavad mängud kõlbelises kasvatuses. Läbi mängu õpivad lapsed meeskonnas tegutsema, üldistele nõuetele kohanduma. Eeskirjade saamine ja nende täitmine, sagedane mängujuhtide vahetus, asetavad mängijad võrdsete partnerite olukorda, mis soodustab emotsionaalseid kontakte laste vahel. Lapsed õpivad mängus, et ei tohi inimesi abita jätta ning kellegi piinliku olukorra peale naerada, sest see võib igaühega juhtuda. Vastastiku abi meetmest sõltub ka üldedu (sama). Mängu toetajaks on mänguasi. Mänguasi on lapse suure ja väikse motoorika arenemisvahend. Meie ajal valivad lapsed meelsasti teraviljaga täidetud mänguasju, mis annab hea võimaluse uurida, tunda, hoida ja visata. Laps hoiab mänguasja käes, kompab ja viskab. Erinevad spordivahendid (pallid, batuudid, kiiged) õpetavad last oma keha kontrollima, arendama koordinatsiooni ( . 2004).
Kujuneb sidus kõne, laps suudab vestelda asjadest ja sündmustest, mis pole parasjagu käsil, vaid mis toimusid varem või hakkavad toimuma edaspidi. Laps suudab edasi anda kujutluspilte, hakkab aru saama mõistete kuuluvusest, alluvusest ja üldistusastmest(seelik, püksid-riided), mõistab ning kasutab lihtsamaid ruumi-(ees, taga, kõrval, all, peal) ja ajamõisteid( eile, täna, homme). Ta hakkab mõista nalju, mõistatusi, sarkasmi ja metafoore, kuid ei suuda veel enda üle naerada. 6 aastat. Lapse ja täiskasvanu vahel areneb situatsiooniväline isikuline suhtlemine. Last huvitatakse sotsiaalsed probleemid, ta räägib meeleldi iseendast ning hakkab arutlema kõlbelistel teemadel. Selles tulenevalt laieneb sõnavara ja suureneb liitlausete, mille eesmärgid on pigem tegevuslikud isikulised kui tunnetuslikud. Lapse kõne on informatiivsem ja aktiivsem. Mälu ja sisekõne areng loovad aluse sidusa kõne kujunemiseks. Lapsed on selles
annaabi.ee 
