Viiding: kui palju on minu sees prahti!? Me ei saa muuta maailma enda ümber, kuid meie võimuses on muuta maailma enda sees. Ma ei sooviks informatsiooni selekteerimist ja suunamist Eestis kõrgemate võimude poolt (nt valitsuse tasandil), sest vastasel juhul ei oleks mõeldav ka turumajandus ja demokraatlik riigivorm. Valiku peab tegema iga inimene individuaalselt, lähtudes oma eelistustest ja vajadustest. Me ei pea naelutama end tundideks teleri ette, et sealt järjepanu kõik telekavas olev ära vaadata, võiksime teha valikuid. Meie igapäevatoiminguid ei pea saatma ühtlase joruna tulev raadiomuusika pitkituna reklaamidest, võiksime jätta ruumi mõtetele. Meie meelelahutus number üks ei pea olema internetis surffamine, võiksime lugeda mõnda head raamatut. Meie omad valikud filtreerivad meile "puhast vett" ilma sette ja roosteta. Selliselt viskame ära teadvusesse koguneva prahi, heidame
kiriklikku vormi. Nii sai kõikide hingede päevast ametlikult kõikide puhastustules viibivate hingede päev. See kinnitati ka kalendrisse. 1.novembrist sai katolikumaades kõikide pühakute päev, mis populaarsuselt kogu Euroopas enamasti ületas tunduvalt 2. novembri püha. Suure püha, 1. novembri eelõhtul kogunenud rahvas inspireeris Martin Lutherit oma kuulsad 95 teesi Wittenbergi lossikiriku ukse külge naelutama just 31. oktoobril (1517). Eesti rahvakalender kõikide pühakute päeva siiski ei tunne, vähemalt möödunud sajandi andmete põhjal, ja paistab, et oluliselt mitte ka varasematel aastasadadel. Hingedepäevaga on lugu teine. Ehkki rahvaluulekogud, nagu mainitud, pajatavad temast vähe, paistab tegu olevat kunagi hästi tuntud pühaga. Näiteks esineb 2. novembri eestikeelne nimi korduvalt Tallinna rae 14. - 15. sajandi alamsaksakeelsetes dokumentides , mis annab tunnistust, et
annaabi.ee 
