Lamminiidud suurtarna-, suurkõrreliste-, liigivaeseid ja Lõuna-Eesti jõgedel, halb vee- ja liigirikkaid kuivi lamme õhurez iim, viljakas Pärisrannarohumaad: mitmesugune kasvu-alus: liiv, tuderluga, rannikas, rand-õisluht, valge kastehein, alsid, rand- klibu, adruvallid; iseloomulik aster, nadaheinad, orashein, roog-aruhein soolsus Soostunud rannarohumaad: Rannaniidud tarnad, soonerohud, alsid, sinihelmikas Soolalembesed taimed ehk halofüüdid on näiteks soolarohi, Rannaroostikud: rand-teeleht, rand-soodahein kare kaisel, pilliroog, randaster, kõrkjad
metsadest. Neid niite on kõige rohkem Lääne-Eestis. Rannaniitude klass Rannaniidud on kujunenud mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik on taimkatte vööndilisus; vööndite laius sõltub pinnamoest, setetest ning maapinna tõusunurgast. Ajuveevööndis (geolitoraalis), sooldunud ranniku-gleimullal või sooldunud ranniku turvastunud mullal taimkate enamasti veel kamarat ei moodusta. Tüüpilised liigid on siin tuderluga, nadaheinad, rand-ogamalts ja rannikas. Pritsmevööndisse (epilitoraali) jäävad rannaniidud sarnanevad üldjoontes aruniitudega. Võsastumast takistab rannaniite eeskätt karjatamine, osalt ka niitmine; selle lakkamisel hakkab mere poolt sageli peale tungima roostik, sisemaa poolt kadastik või muu seesugune võsa. Sootaimkond Sootaimkonda kuuluvad enam kui 30 cm tüsedusel turbalasundil kasvavad taimekooslused. Olenevalt arenguastmest ja looduslikest
annaabi.ee 
