Nebukadnetsar II (604 562) alistas oma valitsusaja algul ka Palestiina. Vallutas Jeruusalemma (597 küüditas selle kuninga koos ülikkonnaga Babülooniasse; 586 vallutas mässu tõstnud linna teistkordselt ja purustas selle) ja Tüürose. Rünnak Egiptusele ebaõnnestus. Nebukadnetsar korraldas suurejoonelisi ehitustöid Babylonis: linnamüürid, Marduki tempel, tsikuraat (Paabeli torn), kuningaloss. Nebukadnetsari surmale järgnenud paleepööret perioodi lõpuks võimule tulnud Nabonaid (555 539) ei pärinenud Nebukadnetsari suguvõsast. Nabonaid edendas kuujumal Sin'i kultust, võimalik, et Marduki kultuse arvel, mis tõenäliselt põhjustas Marduki preestrite vastuseisu. Babüloonia langes Pärsia kuninga Kyrose rünnaku ohvriks, Babüloonia väed purustati ja aastal 539 langes riik Pärsia võimu alla. EGIPTUS Eeldünastiline periood (u 5000 3000) V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval
Toimusid suured ärifirmad, pangad, kaubamajad. Kuningas ise ei segand ennast linnade asjadesse, linnades oli autonoomia. Pealinn oli Babylon, kus kuninga enda initsiatiivil, seda edendati. Seal oli kaks suurt templikompleksi, Suur marduki tempel ehk sikuraat, siis teine 7 astmeline tempel. Ištari värav põhapoolt viis linna, sisse minnes kohe paremat kätt oli kuninga loss, seal oli need rippuvad aiad. Pärast Nebukadnetsarit tuli Nabonaid, läks vastuollu Marduki preestriga, edendas kuujumala Sidni kultust ebamääraselt.Need konfliktid nõrgestasid babülooniat sisemiselt ja aitasid kaasa tema langusele. Sel ajal tõusis esile Pärsia riik ja kuningas Kyros, ilma suurema vastupanuta vallutas Babyloni linna ja liitis selle Pärsia riigiga. Näitas end jumalate ja Marduki eeskostjana.Jumalate kaitsja. Juudite jumala lepitamine ka , lasi neil oma kodumaale tagasi minna ja andis neile autonoomia ja lasi neil taastada Jahve templi
annaabi.ee 
