Leebe kasvatus Inimesed, kes kasvasid üles leebe kasvatusega, kellele ülearu järele anti ning kelle suhtes rakendati pehmeid kasvatusmeetodeid on tähendanud, et nad: · Ei saanud aru, millal on küllalt · Omasid nõrku sotsiaalseid ja isiklikke piire 7 · Olid vastutustundetud · Mõistsid valesti oma õigusi · Usuksid ja tegutsesid maailma nabana, olid peres domineerivad · Nende vanemad ei oodanud, et nad täidaksid kohustusi · Nad ei pidanud õppima neid oskusi, mida teised lapsed · Reeglid puudusid täielikult · Vanemad andsid liiga palju vabadusi Reeglid on kasvatuse kõige kandvam osa, nn luustik. Need kehtestatakse, arvestades lapse arenguvõimeid, lapse vastutusvõime ja küpsuse taset. Neid muudetakse vastavalt lapse kasvamisele
arvates on ka "ei" armastav sõna. Kui noored inimesed ei koge armastavat keelamist, ei saa neil kujuneda oskus ennast keelata. Ning selleta võivad nad ühtäkki avastada, et mõni osa nende elust on täiesti kontrolli alt väljas. See on aga katastroof, mitte vabadus. Vabakasvatuse laastavast mõjust räägivad konkreetsed uurimisandmed (vt Clarke, Dawson, Bredehoft 2008): täiskasvanuna olid need lapsed vastutustundetud, mõistsid valesti oma õigusi, tegutsesid maailma nabana. Nende vanemad andsid neile liiga palju vabadusi, neil lubati olla peres esikohal ja domineerida. Ka Margaret Meyerkort väidab, et laps satub segadusse, kui talt kogu aeg küsitakse, mida tema tahab. Ta elab vaimses ebakindluses, mis nõrgendab nii füüsist kui hinge. Kui keegi perekonnas ei kehtesta piire, saavad lapsed enda kätte võimu, mis neile ei kuulu ja mille kandmiseks puuduvad neil sisemised eeldused. Laps, kelle käes on võim, on turvatundeta laps
annaabi.ee 
