Sipelghape H-COOH (metaanhape) leidub sipelgates ja kõrvenõgestes. Äädikhape CH3-COOH (etaanhape) Jää äädikhape (kui vesi on eraldatud, siis külmub +16 kraadi juures) Palmitiinhape C15H31COOH (heksadekaanhape) parfümeeriatööstus Steariinhape C17H35COOH (oktadekaanhape) seebitööstus Suure hulga süsinike ja vesinike aatomitega karboksüülhapped on rasvhapped. · Rasvhapete kaaliumsoolad on vedelad seebid. · Rasvhapete naatriumsoolad on tahked seebid. · Oblikhape on mürgine, leidub hapuoblikates, rabarberis. · Piimhape tekib lihastes töötamise tagajärjel. · Õunhape leidub puuviljades. · Sidrunihape leidub sidrunites · Bensoehape leidub pohlades ja jõhvikates. KARBOKSÜÜLHAPETE OMADUSED Karboksüülhapped reageerivad 1. Reageerimine metallidega: 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 2. Reageerimine metalli oksiididega (näites on saadusteks raudetanaat ja vesi): CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O 3
mis väldib plahvatuse. 7.2. VÄRVILISED LEEGID. Värvilisi leeke võivad terroristid kasutada märguandevahendina. Asetades raketti kuulikese leekevärviva materjaliga, saadab see purskelaengu lõhkemisel välja värvilise tulekera. Materjalide nimekiri on järgmine: VÄRV MATERJAL KASUTATAKSE Punane strontsiumsoolad (strontsiumnitraat) valgusfoorid, punased refleksklaasid. Roheline baariumsoolad (baariumnitraat) rohelised refleksklaasid. Kollane naatriumsoolad (naatriumnitraat) kollased refleksklaasid. Sinine vasepulber, vanad mündid sinised refleksklaasid. Valge magneesiumpulber, alumiiniumpulber tulesüütajad, alumiiniumfoolium. Purpur kaaliumpermanganaat. Oranz rauapuru. 7.3. PISARGAAS. Terrorist, kes suudab valmistada pisargaasi või midagi ligilähedast, võib seda edukalt suurte rahvahulkade vastu kasutada. Pisargaasi valmistamine on suhteliselt keerukas ning eeldab valmistajapoolset oskust kogu gaasi potensiaal käiku lasta. Üks
Defineeritud söötme puhul on söötme koostis täpselt teada ning sööde saadakse üksikute toitelementide täpsel lisamisel. Defineeritud söötmeid saab kasutada juhul, kui on teada bakteri toitainete vajadused. Näiteks, kas bakter vajab kasvufak-toreid, kui jah, siis milliseid. Kui bakter ei vaja kasvufaktoreid, siis lisatakse söötmesse ainult energia- ja C-allikas ning soolad, mida bakter vajab elutegevuseks (nt fosfor-, kaalium-, naatriumsoolad jne). Enamik baktereid, mis on patogeensed, kasvatatakse komplekssöötmes, sest patogeenid on enamasti auksotroofid mitmete ainete suhtes. Vaatamata komplekssöötme kasutamisele, mis on valmistatud peremeesorganismi koest või kehavedelikest, milles patogeen elab, ei suudeta siiani kõiki patogeene laboris kasvatada. Näiteks Treponema pallidum'i, mis tekitab süüfilist, ja Mycobacterium leprae, mis põhjustab leeprat, pole siiani võimalik laboris kasvatada.
annaabi.ee 
