soolase, võib-olla ka terava, hapuka ja kibeda vahel. Kuid on veel üks põhiline maitsekomponent, mida me viimaks Lääneski eristama oleme hakanud. See on umami ja seda kutsutakse mõnikord viiendaks maitseks. See hõrk täidlane maitse, mida on rikkalikult näiteks kuivatatud tomatites ja laagerdunud juustus. Küllap seepärast kasutataksegi nii kuivatatud tomateid kui ka parmesani juustu Läänes maitseainena. Keemiliselt puhast umamimaitset tuntakse (mono)naatriumglutamaadina (lühendatult MSG), mida leidub muuhulgas aroomisoolas. Omaette väärtus on lõunarahu. Jaapanlaste vaatevinklist peab söögiaeg olema oodatud paus ka kõige rutlikumas igapäevaelus. Ja veelgi enam lausa soovitatav on argielu asemel keskenduda vaid toidule. Toit peab virgutama oma mitmekesisuse, mitte hulgaga. Isegi Jaapani zen-budistliku kloostri askeetlikud mungad suhtuvad oma kokast vennasse tema söögitegemisoskuste tõttu erilise austusega.
Näiteks isegi leiva ja liha söömisel tuleb arvestada, et ülepätsi lõigatud leivakäärust või 100 grammist loomalihast saab kätte ligi 1/8 päevasest naatriumivajadusest. 100 grammis vorstis, olenevalt selle sordist, võib aga olla kogu vajaminev päevane naatriumikogus. Varjatult võib naatriumi sisalduda järgmistes toiduainetes: naatriumkaseinaadina (kohvivalgendajates, vorstitoodetes, kunstkreemides ja vahutudes); naatriumvesinikkarbonaadina (juuretistes, küpsetuspulbris); naatriumglutamaadina (puljongikuubikutes ja muudes maitseparandajates, valmistoodetes ja valmiskastmetes); naatriumsulfitina (kaitseb puuvilju tumenemise eest ja hoiab ära nende kuivatamisel maitse kadumise); naatriumnitraadi, -nitriti, -fosfaadina (lihatoodetes, juustudes); sahhariinina (kunstliku magusainena). Naatriumivaegust esineb harva ja see saab tekkida ainult ülemäärase kõhulahtisuse, oksendamise, pideva soolavaese vee (allikavee) tarbimise ja higistamisega. Naatriumivaeguse tunnusteks on