Aastal 8.Ingel Hannes Starkopfi dekoratiivskulptuur ,,Ingel" valvab rahu ja õpilasi 9. Vabadussõda Vabadussõjas osalesid mitmed õpetajad, kes moodustasid ka oma roodu. Ka koolihoonel oli sõja kulgemisel oma roll, sest enne kui õppetöö 1919. aasta märtsis jälle hoo sisse sai, kasutas kooli ruume Soome vabatahtlike abivägi. Vabadussõja käigus hukkus 7 gümnasisti, kellele oli pühendatud ka marmortahvel aula seinal, mis avati piduliku aktusega iseseisvuse 4. aastapäeval. Sõjast naasnutest autasustati mitmeid Vabadusristiga, mis oli sellel ajal ainus Eesti sõjaaumärk, ning igaühele neist tagati vabastus õppemaksust "kõrgema kooli lõpetamiseni".
riigialamaid, keda oleks vajadusel võimalik rindele saata. Eestile nagu teistelegi sõja ajal vallutatud aladele laiendati noorte värbamine Saksamaale riigitööteenistusse. Tööteenistusse värvatute hulgaks aastatel 1941-1944 pakutakse 800 kuni 1000 noormeest ja 100 neidu, kuid suur osa tööteenistusest tagasipöördunud noortest liitus hiljem Saksa sõjaväeteenistusega. Näiteks 6. Juuni 1944. aasta seisuga liitus SS-üksustega koguni 85% tööteenistusest naasnutest. 1943. ja 1944. aastakäigu tööteenistusse värvatud poisid viidi aga automaatselt sõjaväkke, tüdrukud suunati peamiselt meditsiiniõdedeks õppima. 1943 aasta kevadest umbes 3500 kuni 5000 eestlast, pagesid Saksa sõjaväkke mobiliseerimise eest Eestist Soome, liitusid seal Eesti üksustega ja kuna enamasti oli tegu 19-25-aastaste noortega, hakatigi neid soomepoisteks kutsuma. Peale mobilisatsiooni kutsutud vanuserühma
annaabi.ee 
