a Eesti NSV teenelise kunstitegelesa nimetus. 1952.aastast kandis ta rahvakunstniku auväärset nime. 1956.a pidi ta aga oma tervisliku seisukorra halvenemise pärast loobuma igasugusest tööst. Oma visadusega võitis ta omale osaliselt liikumis- ja töövõime tagasi ja hakkas tasapisi poolelijäänud töid jätkama. 1963.a kurtis vanameister, et tal napib aega loominguliseks tööks. Ta veetis oma suve kodutalus Hüpessaares ja väsinu ning haigena naasnes ta tallina 28.oktooberil. Kuu ajapärast aga katkes Mart Saare elutee ning 3.novembril maeti ta Suure- Jaani kalmistule 4.2 Cyrillius Kreek 1917. aasta aprillis pärast sõjaväekohustustest vabastamist asusus Cyrillus Kreek elama Haapsallu ning hakkas tööle koolides muusikaõpetaja ja koorijuhina. Tema loominguline elavnemine algas juba aga sama aasta augustis. Tema heliloojakäekirja üks peamisi tunnusjooni oli rahvaviisi polüfooniline töötlemine
ingveri õlut ja veetis pika aja wc ääres oksendades. Kui telefon helises keeras ta teleka nii kõvaks kui sai, kuid siiski kõlas sealt Bailey ema hääl. Carmen helistas oma isale. Ta rääkis oma isaga sellest mis oli juhtunud, ta nõudis selgitust. Esimest korda elus kuulis ka Carmen , et isa nutab. Hiljem läks ta Tibbyt vaatama, Tibby aina korrutas , et Carmen lahkuks. Ta lahkus , pärast seda kui oli kuulnud automaat vastajast Bailey ema teksti. Kuid, nagu Carmen ikka, naasnes ta umbes tunni pärast. Ta tõi talle Püksid ja palus , et Tibby Baileyd vaatama läheks. Tibby vaatas teksaseid ja tõmbas need siis kähku jalga. Haiglasse jõudes nägi ta voodis Baileyt, ta oli kahvatu. Tibby istus ta kõrvale voodisse ja uinus. Täna olid Kreekas pidustused. Lena jõi klaasi veini ja suundus siis oma tuppa. Sealt oli palju põnevam pidustusi jägida. Ta nägi Kostost, ta tantsid tema Mammaga. Ta märkas , et kõik teismelised tüdrukud ihaldavad Kostost. Nüüd
Juhtudel, kui Justinianusel tekisid nõrkushood, toetas teda ta ustav naine Theodora, kes läks ajalukku kui üks huvitavamaid, talendikamaid, targemaid ja sihikindlamaid naisi. Nooruses oli Theodora tuntud oma sündsumatuse ning küünilisuse poolest. Olles kaunis, andekas ning teravmeelne noor aktriss, ühe tema ajal elanud ajaloolase sõnul "Ta rõõmustas, võlus ning skandaliseeris kogu Konstantinoopoli". Siis ta aga kadus mõneks ajaks pealinnast Aafrikasse, kust ta naasnes täielikult teistsugusena. Theodora pani oma näitekarjääri maha, ning tegeles aktiivsel nii poliitikaga kui religioostsete küsimustega. Just sellisena ta jäi silma noorele Justinianusele, kes olles naisest võlutud, algul kinkis talle patriitsi seisuse ning seejärel abiellus temaga. Sellest ajast saati oli Theodora talle truu abikaasa ning hea nõunik. 532. a. Nika ülestõusu ajal etendas
annaabi.ee 
