Kroon erekollane, kellukjas, 1,8...2,2 cm pikkune, umbes tupe pikkuse putkeosaga, neeluosas 5 oranzika täpiga. Krooni servis on lõhestunud äraspidisüdajateks, laia Õis sisselõikega hõlmadeks. Õied asuvad 5...16-kaupa õisikuvarba tipus, veidi ühekülgses sarikõisikus longus raagudel. Õisiku alusel on väikesed rohekaskollased kandelehed, mis on ebavõrdse pikkusega, naaskelja tipuga. Õitseb mai algusest juuni keskpaigani. Viljumisel õieraod pikenevad, tugevnevad ja tõusevad püsti. Õied on tugevasti lõhnavad, neid tolmeldavad putukad. Munajas tupesisene kupar, õhukeseseinaline, kuid tugev, nahkjas. Kupra pikkus on kuni 1 cm ja läbimõõt kuni 6 mm, avanenult on tal Vili 10 teravat hammast. Seemned on ebakorrapäraselt mitmetahulised,
Moodustab sageli suuri kogumikke. Konnaosi on mitmeaastane, sageli ilma männasoksteta, vees kasvav eostaim. Risoom on tumepruun, kevadvõsu ja suvi- võsu ilmuvad samal ajal ja on ühesuguse ehitusega, üks kannab vaid tömpi eos- pead, teine mitte. Varred kuni 150 cm kõrged ja kuni 8 mm läbimõõdus, ümarad, siledad, pehmed; osjadele iseloomulikud külgoksad sageli puuduvad. Lehetuped kuni 1 cm pikad, tihedalt vastu vart surutud ja 15-30 pruuni süstjas-naaskelja hambaga, millel väga kitsas valge ääris. Konnaosi kannab eoseid juunis ja juulis. Kasutamine: vähese ränisisalduse tõttu tarvitatakse loomasöödaks; hobustel võib põhjustada mürgitusi. Konnaosi sisaldab saponiine. NIITJAS TARN Carex lasiocarpa, lasiocarpa hatuseviljaline, sõnadest lasios (kr.k.) hatune, karpos (kr.k.) vili. Lõikheinaline. Kasvukoht: siirdesoodes, madalsoodes, soostunud niitudel, lodudel; liik ei ole
annaabi.ee 
