,,Jevgeni Onegin Puskin" Peategelane Onegin oli tüüpiline- haritud ning täiustatud tegelane, rõhutati tema pinnapealsust, kiindumust seltskondadesse ja kergetesse armuseiklustesse. Onegin oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudel, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, vaid olla vaba. Lõpus mõistis, et õnn on just see, kui oled seotud ja sul on oma kaasa. Tema usk armastusse võis olla tapetud pealinna seltskonna poolt. Onegini naasemisel maale sai ta osaks siirale armastusele, mida polnud ta kunagi varem tunda saanud. Mõne ajapärast sattus ta segadusse ning põgenes oma tunnete eest reisile. Tagasi tulles lootis Onegin eest leida Tatjana,aga leidis hoopis endasse külmalt suhtuva abiellunaise. Onegin proovis Tatjanat endasse uuesti armuma panna, sellest kujunes välja siiski ainult ühepoolne armastus. Esialgu Tatjana Oneginit vastu ei armastanud ning kulmu kortsutamata lükkas mehe armastuse tagasi
Kerkyon ja mees Prokrustes, keda ta lühikeses lahingus võitis ning siis Ateenasse siirdus. Jõudes kuningapaleesse läks Theseus koheselt isa Aigeuse juurde, kes ütles, et peab saatma seitse tütarlast ja seitse noormeest Minotauruse juurde, aga Theseus ei soovinud enam kannatusi näha ja otsustas kaasa minna ja verejanulise Minotauruse ära tappa ja naaseda musta purje asemel valge purjega, et isa näeks võidukat märki juba kaugelt ära. Aigeus ootas Theseuse naasemisel valget purje, kuid kui poeg jõudis Ateenasse unustas ta vahetada musta purje valge vastu ning kui kuningas nägi musta purje, kustus valgus Aigeuse silmades ning suri meres, mida hakati kutsuma pärast tema surma Aigeuse ehk Egeuse mereks. Orpheus ja Eurydike Põhja-Kreekas Traakias elas laulik Orpheus, kellesse armus kaunitar Eurydike tema imeliste lalude tõttu. Ühelpäeval korjasid Orpheus ja Eurydike metsas lilli, aga usina korjamise käigus liikus tütarlaps
või põdurad vanurid liikumisel toena kasutada saavad. Ergonoomikud pööravad erilist tähelepanu mööpli disainile, eriti toolidele, et inimene võiks istumisel säilitada soovitud kehaasendi. 3.4.2. Ümbruskond Füüsilise aktiivsuse elamistoimingut mõjutavad teisedki keskkonnategurid, eriti halvenenud nägemise, kuulmise ja aeglasemaks muutunud liikumise korral. Siia kuuluvad elava liiklusega tänava ületamine, teekallakust allaminek kodust lahkumisel ja ülestulek koju naasemisel, parkide ja muude sobivate kohtade puudumine rahulikuks füüsiliseks tegevuseks. 3.4.3. Inimese poolt toodetud energia ja keskkond Arenenud riikides suurendavad masinad inimese füüsilise liikumise võimalusi. Eksisteerimise algusaegadel sai inimene loota vaid oma kehaenergiale. Hiljem hakkasid energiat säästma kodustatud loomad. Inimene hakkas liikuma hobuse, härja või elevandi seljas ratsutades. Kui leiutati ratas, oli võimalik hakata loomade abil ka koormaid vedama.
annaabi.ee 
