Mis maa see on Eestimaa ... mis maa see on? Hea küll, siin ei ole mägesid, metsa on palju nagu soidki ... külm on samuti. Aga jättes kõik selle kõrvale ja vaadates teisi asju kas mulle meeldib siin elada? Kas olen rahul sellega, kus olen või mis on mu võimalused, kas peaksin ka jälgima trendi ja hakkama mõtlema elust välismaa imelistel küngastel, kust ma võib-olla ei naasegi? Ja ausalt öeldes ega Eesti Vabariik mind vist väga igatseks ka, pole ma ju tema heaks midagi teinud. Ma ei tea, kui normaalne see on, kui sellise väikse riigi kohta on poliitskandaale igale aastaajale ja peaministri palk on üle 200 korra kõrgem lapsetoetusest. Keegi ei räägi aust, vaid rahast ja suurest vastutusest, kuigi mõlemast on ju puudus. Antakse kõik, et päästa juba ammu uppunud vrakke, ja hoitakse end tagasi kohtades, kus seda üldse teha ei tohiks lapsed.
keeleoskust, mida pärast, kui kodumaale tagasi tullakse, edukalt rakendada saab. Paraku lahkuvad lähteriigist, näiteks Mehhikost USAsse, tööealised inimesed ehk peamised maksumaksjad, tekitades nii probleeme riigi majandusele. Sageli on migrandid mehed ning nende lahkumisega kaasneb sooline ebavõrdus rahvastikus. Usun, et rahvastikuränne on lähteriigile halb, sest sooline ebavõrdsus tekitab omakorda probleeme pereplaneerimisega ning kui mehed ei naasegi tekib või süveneb vananev ühiskond, mis teeb kogu riigi elanike elu raskeks. Ka sihtkohariik saab rahvastikurändest nii kasu kui kahju. Näiteks mitmekesistub nende tööturg: migrandid on nõus töötama raskematel töödel väikse palga eest. Selline tööjaotus paistab praegusel hetkel väga hästi välja Eesti ja Soome näitel. Tuhanded ja tuhanded eestlastest mehed on viimaste aastate jooksul Soome tööle läinud. Kuna kodumaalt
peal. Aastaid oleme kuulnud meediast, kuidas noored lahkuvad Eestist „parematele jahimaadele“. Enamus läheb välismaale õpingute jätkamiseks või tööle. On ka neid, kes võtavad pärast keskkooli aasta vabaks, et avastada iseennast ja maailma väljaspool kodumaa piire, puhata ning näha elu. Kuid kas see on vaid aasta või on võimalus, et noor ei naasegi enam tagasi kodumaale? Välismaale õppima minevad noored toovad sageli põhjuseks selle, et sealset haridust peetakse paremaks ja soovitakse saada uut ning huvitavat elukogemust. Kindlasti tuleb võõras keskkonnas elamine inimesele kasuks, pannes teda proovile, ja avardades tema silmaringi, ent ometi ei saa öelda, et võõramaised koolid meie omadest paremad oleksid. Eesti ülikoolid on
hukkas ta otsekohe ning mattis metsa. See aga ei jäänud saladuseks. Peagi tuli kõik avalikkuse ette ning Inger pidi kohtu ette astuma. Talle määrati mitmeaastane vanglakaristus. Iisakule tuli appi Ingeri kauge sugulane Oliine- omakasupüüdlik ja salakaval naine. Ta oli uudishimulik ja upsakas naine. Tihti esitas Iisakule nõudmisi erinevate asjade kohta mis tal vaja oli. Kuid mis puutus laste kasvatamisesse siis sellega sai ta hästi hakkama. Oliine lootis juba salamisi, et Inger ei naasegi vangist ja tema saad Iisaku juurde jääda. Kuid nii ei juhtunud. Varsti oli Inger tagasi. Kuid ta ei tulnud üksi. Tal oli kaasas ka Iisaku ja tema kolmas laps Leopoldiine, ilus ja kombekas linnatüdruk. Ka inger oli muutunud. Talle tehti vanglas operatsioon ning jänesemokka tal enam ei olnud. Vanglas olles oli ta ka palju õppinud. Pikka aega olid kodus asjad teistmoodi. Kuid lõpuks Inger taipas,et ta on ikka maainimene ning jättis kõik oma linnast õpitud teadmised sinnapaika
hukkas ta otsekohe ning mattis metsa. See aga ei jäänud saladuseks. Peagi tuli kõik avalikkuse ette ning Inger pidi kohtu ette astuma. Talle määrati mitmeaastane vanglakaristus. Iisakule tuli appi Ingeri kauge sugulane Oliine- omakasupüüdlik ja salakaval naine. Ta oli uudishimulik ja upsakas naine. Tihti esitas Iisakule nõudmisi erinevate asjade kohta mis tal vaja oli. Kuid mis puutus laste kasvatamisesse siis sellega sai ta hästi hakkama. Oliine lootis juba salamisi, et Inger ei naasegi vangist ja tema saad Iisaku juurde jääda. Kuid nii ei juhtunud. Varsti oli Inger tagasi. Kuid ta ei tulnud üksi. Tal oli kaasas ka Iisaku ja tema kolmas laps Leopoldiine, ilus ja kombekas linnatüdruk. Ka inger oli muutunud. Talle tehti vanglas operatsioon ning jänesemokka tal enam ei olnud. Vanglas olles oli ta ka palju õppinud. Pikka aega olid kodus asjad teistmoodi. Kuid lõpuks Inger taipas,et ta on ikka maainimene ning jättis kõik oma linnast õpitud teadmised sinnapaika
annaabi.ee 
