Erinevalt Andresest ei peitunud nende õnn ja armastus Vargamäe soistel aladel. Juba Andrese esimene poeg ütles talle enne sõjaväkke minekut, et töö ei taga armastust. ,, Sina oled teda teind ja minu ema tegi teda ka, ega ta muidu nii vara surnud; aga armastus ei tulnud, teda pole tänini Vargamäel.'' Andrese tõe ja õiguse otsing varjutasid kogu võimaliku õnne. Pearuga pidev kohtumaja vahet käimine halvendas tõsiselt naabritevahelisi suhteid. Lõpuks ei olnudki neil oluline mitte vaidluse põhjus vaid hoopis võit naabri üle. Kõige enam kannatasid selle pärast mõlema pere lapsed. Noored Vargamäelased ei tahtnud samasugust elu nagu nende vanematel, nad ei tahtnud pidevat kisklemist ja kohut. Hetkedel, mis Andres ei suutnud Pearuga kembeldes ei tõde jalule seada ega saanud ka oma õigust kätte mattis ta end ja oma perekonda veel enam töösse. Andres töötas Vargamäel nii kõvasti ainult sellepärast, et ta
päris lähim isapoolne sugulane kadunud isiku vara, kui isapoolset sugulast ei olnud said kadunud isiku majapidamise tema sugukondlased. Kuues tahvel jaguneb üheksaks paragrafiks. Kuues tahvel reguleerib vara liikumist tehingutes näiteks: manicipatio, res mancipi ja in iuere cessio. Seitsmes ja kaheksas tahvel reguleerivad obligatsiooniõiguslikke suhteid. Seitsmes tahvel koosneb kaheteistkümnest paragrafist, millest kolmanda sisu on teadmata. Tahvli eesmärgiks on reguleerida naabritevahelisi suhteid ning õigusi. Piirivaidlused lahendatakse kolme kohtuniku abiga ning kui tee polnud ära märgistatud tohib veolooma ajada ükskõik kus, ilma et naaber ajaja peale kaevata saaks. Kaheksas tahvel käsitleb deliktiõigust. Tahvel koosneb 27 paragrafist. Erinevate kuritegude eest on määratud erinevad karistused. Näiteks valetunnistuse andja visatakse alla Tarpeiuse kaljult. Teolt tabatud varast tuli piitsutada ning anda orjaks sellele, kellelt oli varastatud.