kaabli tüübist mida kasutatakse. z Võrgu alghäälestus on raske. Ringvõrk z Ringvõrgus on iga seade seotud kahe teise seadmega. z Kokku moodustub nendest seadmetest ring. z Puudub keskne failiserver või juhtarvuti, mis koordineeriks võrgu tööd. z Sõnumi saatmiseks saadetakse sõnum ringlusse. Ringvõrk 2 z Sõnum liigub võrgus seni kui leiab sihtkoha. z Andmed liiguvad ringis ühte pidi ja nii võib naabrini andmete saatmine võtta palju aega. z Seda kasutatakse personaalarvutite puhul, kuid vahel ka suurarvutite puhul. Ringvõrk 2 z Sõnum liigub võrgus seni kui leiab sihtkoha. z Andmed liiguvad ringis ühte pidi ja nii võib naabrini andmete saatmine võtta palju aega. z Seda kasutatakse personaalarvutite puhul, kuid vahel ka suurarvutite puhul. Ringvõrk 4 z Praktikas kasutatakse ringtopoloogiat kahe rööbitise ja vastas-suunalise ringi näol
Nii ühe võimalusena marsruuterid töötavad. Neil on olemas kogu täisinfo võrgu kohta ja sellest lähtuvad kasutades Dijkstra algoritmi, siis saadaksegi valmis graaf ja tekib marsruutimistabel. 29. Distance vector marsruutimisalgoritm Info on olemas naabrite käes, paneme juurde hinna naabriteni ja vastavalt sellele tekitame tabeli. Kui tabelis mingi asi muutub, siis saadame selle info omakorda naabritele tagasi. See tähenda seda, et selle algoritmi puhul tuleb panna juurde hind endast naabrini ja selle järgi leida parim tee. dx(y)=minv{c(x,v)+dv(y)} Tee x-ist y-ni on tee c (x-ist v-ni) ehk vahetu naabriga ja sellele lisaks dd(y) (v-st y-ni). See tähendab, et naabrid annavad informatsiooni, kuidas nendest kuhugi pääseb ja mina panen juurde selle, kuidas naabrini pääseb ja selle põhjal tehakse marsruutimisotsus. dv(z)= 2+1+2=5; dx(z)=1+2=3; ddz=1+2=3 du(z) = min { c(u,v) + dv(z), c(u,x) + dx(z), c(u,w) + dw(z) } = min {2 + 5, 1 + 3, 5 + 3} = 4