Alates sellega, et pidev lastesaamine, kohapärija olemasolu eesmärgil, Krõõdalt elu võttis. Oli selles osati ju ka töö süüdi, aga nii noorele ja kõhnale naisele oli pidev ja kurnav laste ilmaletoomine liiast. Kuigi Krõõt suri, oli Andresel pisut rõõmu sündis tulevane pärija, see kelle pärast Andres tööd rassis teha ja Vargamäed edasi arendas. Rõõmu said ka lapsed tunda. Kuigi tööd oli ka neil palju teha, said nad rõõmustada mängimise üle. Seda tehti koos naabrilastega ning see pakkus neile suurt rõõmu. Rõõmu panid lapsed tundma ka oma vanemaid. Kuigi esiti valmistas tütrete meheleminek siiski rohkem muret, oldi hiljem õnnelikud, et noored oma elu peale läinud on. Ka tunti suurt uhkust poja Indreku pärast, kes kooli saadeti ning seal häid tulemusi näitas. Lastest oli Vargamäel rohkem rõõmu kui muret. Üheks mureallikaks Vargamäel olid inimeste omavahelised suhted. Peremehed olid
shichi-go-san (seitse-viis-kolm). Sel päeval riietatakse nad kirevatesse kimonotesse ja vanemad viivad nad shinto pühamusse, kus jumalatelt palutakse lastele head tervist ja õnnelikku elu. Igal lapsel on käes paberkott, millele on joonistatud männi, kilpkonna või kure pilt. Need sümboliseerivad head tervist ja pikka iga. Pühamute juures on avatud kioskid, kust ostetakse lastele maiustusi ja pannakse paberkottidesse. Koju jõudnud, jagavad päevakangelased maiustusi õdede-vendadae ja naabrilastega ja saavad ise vastu kingitusi. Õhtul korraldatakse perekondlik pidu. 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.blogger.ee/genky/jaapanlaste-elu.php 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan 3. http://travel.3yen.com/wp-content/images/fuji.jpg 4. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9e/Flag_of_Japan.svg/125p x-Flag_of_Japan.svg.png 5. http://upload.wikimedia
annaabi.ee 
