tegemisega, oli tol ajal rahu ja vaikust siin küllaga. Mis küll muutus? Üha enam inimesi hakkas otsima sellist elu nagu minu pere ehk meie naabruskond ehitati erinevaid maju täis. Kuigi elame ikka oja kaldal ning maja kõrval on mets ja naabreid ei huvita, kas käin pidzaamas aias ringi või ei, muutus elu minu jaoks. Nüüd tunnen puudust sellest nö maaelust. Maaelu all mõtlen ma kruusateid, vastu jalutavaid tuttavaid inimesi ehk kõik tunnevad kõiki, naabrilaste hüüdeid ning linnulaulu. Isegi üle aia elav pere, kelle juurest igal hommikul kell seitse võis kuulda kuke kiremist ning kanade õiendamist ning, kelle juurest igal nädalalõpul sai restitäie mune toodud, tegi loomade pidamisega paar aastat tagasi lõpparve. Kui hakati uusi maju ehitama leidsid vajadust ka asfaltteed, mis tähendas rohkem autosid ning isegi kodubuss hakkas sõitma tihedamini kui üks kord tunnis. Elu mu kodukohas muutus ning koos sellega ka mina. Kuid mu
paremast kraamist, nii oli Marta kodutu ja puupal jas. Võib mainida, et hiljem pidi ta veel paar korda kolima ja elas viimati Pindis Tamrate juures, kus J.K olin veetnud suurema osa lapsepõlve suvedest. Kahul oli Marta ka kolhoosnik ja tema hooldada oli kolhoosi kanala selles töös J.K. abistas teda natuke, millest samuti on kirjutatud juba mainitud raamatus "Kust tuli öö". Seal on juttu ka ta sõprusest naabrilaste Mati ja Mallega ja nende ühistest seksuaalse kallakuga meelelahutustest. Tädi Martale ei olnud jäänud kuigi palju lugemisvara. Olid vaid mõned aastakäigud "Maretit", "Ajakirja Kõigile" ja paar kanakasvatuse käsiraamatut, mida ta luges hoole ja huviga, tehes mõttes oma kanala asutamise plaane, mis on küll siiani teoks tegemata. Eostes jooksevad kokku Põlva (Ora) ja Ahja jõgi, esimene tasase vooluga ja mudase põhjaga, teine liivapõhjaga ja kiire vooluga
annaabi.ee 
