NB! - ajaloolase aususe ja konjunktuurluse probleem! 3) Ajalooteaduse hetkeseis. Et ajaloolane asuks antud probleemi uurima, on vähe sotsiaalsest tellimusest ja ajaloolase subjektiivsest soovist. Peavad olema ka objektiivsed tingimused antud probleemi lahendamiseks – teadus peab olema selleks küps. Ajalooteaduse taseme määravad allikate seisund, uurimistehnika tase, teadusliku terminoloogia väljatöötatus, ühiskonnateadusliku mõtte ja naaberteaduste tase, teaduse organisatsiooniline korraldus jne. Väga olulised on välismõjud – so.ajalooteaduse tase teistes riikides ja teaduselu avatus (rahvusvahelisus) – ideed ja teadus ei saa areneda suletud ruumis, isoleeritult ükski rahvuslik tadus ei toitu ainult oma genereeritud ideedest. Teatud ideed, mis on tekkinud ühel maal, võivad vastuvõttu leida teisel maal aga ainult siis, kui selleks on soodus ühiskondlik pinnas. Ideede
sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastust veel eetiliselt moraalselt õigele käitumisele õigusega reguleeritud inimkäitumise sfääris, teiseks õiguse filosoofia põhimõisteks on riik. Probleemid riigi ülesannetest, riigi eksistentsist kui sellisest ja muu