söövad lehti ja varsi. Aastas 1 pk. Kõdra-peitkärsakas talvitub noormardikana kõdus või mullas. Muneb kõdra-algmetesse, nukkub mullas. Vastsed-vageltõugud elavad kõtrade sees ja söövad seal seemneid, valmikud söövad õiepungi. Aastas 1 pk. Liblikalised. Suur-kapsaliblikas talvitub nukuna varjatud kohtades. Muneb lehe alla. Kuni 3 kasvujärguni toituvad röövikud taime välimiste lehtede kesk ja ääreosas, närides sälkusid. Vanemad röövikud lähevad naabertaimedele. Aastas 2 pk, vahel osaline kolmas. Väike-kapsaliblikas talvitub nukuna rohurindes. Muneb lehe alla. Nooremad röövikud söövad lehtedesse mulke, vanemad liiguvad taime sisemusse. Aastas 2 pk. Kapsaleedik talvitub röövikuna mullas. Muneb lehe alumisele küljele, nukkub mullas. Röövikud söövad lehtede alumisel küljel mulke. Vanemad röövikud söövad sisemisi lehti. 1 pk. Kapsakoi talvitub nukuna taimejäänustel, muneb lehe alumisele küljele, nukkub taimel. 1 kj
on andnud põhjust kritiseerida GM toodete ohutust. Probleemiks on ka GMO-d puudutava teabe salastamine, mille tulemusena on „konfidentsiaalseks ärialaseks informatsiooniks“ kuulutatud muuhulgas riskianalüüsi andmed, mis viitavad tootega kaasnevatele negatiivsetele mõjudele. Oht bioloogilisele mitmekesisusele tuleneb: a) pestitsiidide suuremast kasutamisest võrreldes tavapõllumajandusega; Herbitsiiditolerantsus võib kanduda üle naabertaimedele, milleks on umbrohud ja nende muutumisel resistentseks mürkide suhtes suurendatakse kokkuvõttes herbitiidide kasutamist. Pestitsiidide kasutamisel toimub küll põhikahjurite vähenemine, kuid asemele tulevad sekundaarsed kahjurid, kes on saanud omale parema toidulaua ja seega suureneb ka pestitsiidide kasutamine ja tõenäoline on resistentsuse teke. b) kohalike liikide hävimisest ja asendumisest;