asendamist, kui see peaks kunagi katki minema). Anduri kaabel tuleb viia krohvi alt paigalduskaabli karpi, kuhu paigutatakse temperatuuriregulaator. Temperatuuriandur tuleb panna võimalikult põranda keskele. Pärast küttemati mahapanekut viiakse toitejuhe koos anduri juhtmega kaablikarpi. Kaablikarp tuleb paigutada õigesti nii esteetilises (temperatuuriregulaator jääb seinal nähtavale) kui praktilises mõttes. Vannitoa temperatuuriregulaator tuleb paigutada ruumist välja (s.t sobivasse naaberruumi), kuna suurenenud niiskus võib regulaatori toimimist mõjutada. Kui matid on paigutatud nii, et mõni juhe (s.t toitejuhe või anduri juhe) ei ulatu temperatuuriregulaatori karpi, võib neid vahekarbi abil pikendada. Küttemattide paigutus Enne küttemati põranda külge liimimist tuleb mõõta soone ja kaabli isolatsiooni takistust, paigaldada karp, kaitsetoru kaablitele ja temperatuuriandur Kandke hambulise segukammiga liimmört puhtale aluspinnale ning asetage
Lauad kruvitakse või naelutatakse kalde all taladele sulundikeele sisenurgast. Naelutamisel kasutatakse torni. 4.Järgmine laud surutakse eelmise külge löögiklotsiga, mis saetakse näiteks jäägiks jäänud lauatükist.Toimingut korratakse ja lauad kinnitatakse siis, kui need on tihedalt paigal.Kui on oht, et laud otsa lähedalt lõheneb, tuleb kinnitusava ette puurida. 5.Võimaluse korral paigaldage lauad uste juures nii, et uksepakk kataks liitekohad.Põrand peab naaberruumi põranda suhtes liikuda saama.Kui põrandad ei ole samas tasapinnas , tõstetakse uksepakku madalama ruumi poolelt liistude abil. Ilma uksepakuta avades kasutatakse laudade liitekoha katmiseks puidust või mettalist katteliiste. 6.Toruavad laua otstesse tehakse nii , et sobitatav laud asetatakse viimasena paigaldatud laua peale , torude kõrvale.Nurgiku ja mõõdulinduga märgitakse torude asendid ja läbimõõdud. 7.Ava tehakse puuriga,mille läbimõõt on 5-10mm toru läbimõõdust suurem. 8
Ehitusmaterjalid summutavad müra, kuid siiski levivad madalad helid ehk bassid hästi läbi paneelmaja raskete kande- ja piirdekonstruktsioonide, sest nendes puudub eraldatav isolatsioon. Heli levib hoones mööda detaile- ühe võnkumine kandub üle ka teisele detailile. Heli levib hoones läbi õhu ja ehituskonstruktsioonide. Heli levimine ehitise konstruktsioonielementides: A- helienergia paneb vaheseina võnkuma, osa helienergiast kiirgub otse naaberruumi, osa levib mööda konstruktsioonielemente; B- täiendav sein küll ärastab ,,membraaniefekti" kuid võnkumise levib siiski mööda konstruktsiooni servi edasi; C-mõlemat poolt isoleeritud sein on tõhusaim helisummutaja, võnkumine kandub edasi vaid mööda massiivset ja jäika konstruktsiooni. 5 Müra vähemdamise võimalused. Müraallikate kaudu, leviku tee kaudu või hoonete akustiliste omaduste kaudu.
Sümptomiteks on kehatemperatuuri tõus ja sõlmelis-villiline lööve. Lööbeelementide arv on lastel ja täiskasvanutel erinev (nt lastel võib olla kuni paar täpikest, täiskasvanutel aga üle 500). Lööve puudub peopesadel ja jalataldadel ning on äärmiselt sügelev. (Tuulerõuged) Haigustekitaja levib piisknakkuse teel, samuti on ohtlik ka kokkupuude villide eritisega. Nakatumine toimub haigega samas ruumis viibimisel. Viirus võib kanduda ka suurematele 6 vahemaadele (nt naaberruumi). Vastuvõtlikkus haigustekitaja suhtes on väga kõrge. Pärast haiguse läbipõdemist kujuneb eluaegne immuunsus aga esineb ka juhtumeid, kus seda põetakse ka teist korda. (Tuulerõuged) Tuulerõugete vastu on olemas vaktsiin, mis aitab vältida haigestumist või leevendab oluliselt haiguse raskusastet. Lisaks sellele tuleb haige kindlasti isoleerida nendest, kes pole veel tuulerõugeid põdenud. Haige ruumi tuleb korralikult tuulutada ja niiskelt koristada. Villide