Valgustusraie männikus Haavad tuleb männikultuuridest välja raiuda, sest haab vahendab vaheperemeestaimena männipigiroostet. Valgustusraie männikus Männikase seganoorendikus võib kaski säilitada harvendatud gruppidena (eriti looduslikes noorendikes, kus mänd esineb laiguti). Üksikute puudena mändide keskel kasvades võivad kase oksad "piitsutades" männi võrsetelt hõõruda okkad, koore ja pungad ning viia naaberpuud hääbumiseni. Harvendusraie männikus Võra ei tohi liigselt lüheneda. Põdra ja lumekahjustuse ohu korral võib jätta puistu veidi tihedama, see soodustab ka laasumist. Pärast 40 aastat põder ei ohusta. Valgustusraied lehtpuupuistutes Valgustusraiet tehakse üldiselt kuni 7 meetri kõrguses lehtpuunoorendikus. Kui elusvõra on poole puu kõrgusest lühem, siis juurdekasv väheneb ja pärast raiet puud nõrgenevad.
põhjuseks inimene oma oskamatu tegutsemisega, õi- oks. gemini tegemata jätmisega, mida tihti nimetatakse loodussõbralikuks majandamiseks ning mis viib liig- tihedate pargipuistute soosimiseni. Liiga tihedalt koos kasvades lühenevad puuvõrad ning tüved ei saavuta liigile iseloomulikku läbimõõtu. Tagajärjeks on oks- te kuivamine ning tervete puude murdumine. Puude murdudes saavad vigastusi ka naaberpuud; lisaks ei täida sellised hooldamata puud oma ülesannet par- gielemendina. Paraku on paljudes parkides rohkesti pikka aega hooldamata puistuid. Need on sellises eas ja seisundis, kus ka valgustingimuste parandamiseks tehtavad harvendusraied ei anna enam tulemusi. Seda enam tuleks väärtustada enam-vähem terveid põliseid pargipuid. Nii nagu mitte midagi tegemine on parki kahjus- tavaks majandamisvõtteks, on seda ka valed töövõt-