kaugusel asuvaid vaokesi kriimustusi laiusega b (vaata skeemi), mis on prkatiliselt läbipaistmatud. Kahjustamata kohti laiusega a läbib aga valgus ja nad moodustavad perioodilise pilude süsteemi. Kui paraleelsed monokromaatilised valguskiired langevad võrega risti, siis võrega paraleelselt paigutatud lääts L fokaaltasandis näeme vaheludvaid difraktsioonimaksimume ja miinimume. Suundades, kus kahest naaberpilust tulnud valguskiire käiguvahe sisaldab täisarvu lainepikkusi ( = m ), on valguse intensiivsus maksimaalne, kuna siis kõikidest piludest kiirgunud sekundaarsed lained liituvad samas faasis. Selliseid difraktsioonimaksimume nimetatakse peamaksimumideks ning nende suunad arvutatakse võrrandist: d sinm = m, m = 0, 1, 2, ... , kus m on peamaksimumi (spektri) järk, m peamaksimumi suund (difraktsiooni nurk), d = a+b võrekonstant, valguse lainepikkus
19.1), mis on praktiliselt läbipaistmatud. Joonis 19.1 Kahjustamata kohti laiusega a läbib aga valgus ja nad moodustavad perioodilise pilude süsteemi. Langegu paralleelsed monokromaatilised valguskiired võrele risti. Jälgime läätse L fokaaltasandis tekkivat pilti − vahelduvaid difraktsioonimaksimume ja -miinimume. Suundades, kus kahest naaberpilust tulnud valguskiire käiguvahele ∆ mahub täisarv lainepikkusi (∆ = mλ), on valguse intensiivsus maksimaalne, kuna siis liituvad kõikidest piludest kiirgunud sekundaarsed lained samas faasis. Selliseid difraktsioonimaksimume nimetatakse peamaksimumideks ning nende suunad arvutatakse valemist: ∆ = d sin α m = mλ , m = 0, ± 1, ± 2 , (1) 1
annaabi.ee 
