Difraktsiooni tõttu levib valgus igast pilust mitte ainult esialgses suunas, vaid ka valguse lainepikkusest sõltuvate erinevate difraktsiooninurkade all. Kui võre taha asetada koondav lääts, siis kõik need paralleelsed kiired kiired koonduvad läätse fokaaltasandis erinevatesse punktidesse, tekitades sisendpilu kujutise spektrivärvides. Tänu spektromeetrile on kerge vaadelda aineid ning selgitada nende koostist. 5 Kahe naaberpilu äärtelt lähtunud kiire käiguvahe on l = D sin, Kus D on naaberpilu vastavate äärte vaheline kaugus, nn võrekonstant ja on kiirte kaldenurk võretasandi ristsirge suhtes. Kui käiguvahe l võrdub täisarvu lainepikkusega: D sin, = k, siis esineb interferentsimaksimum. Valemis D sin, = k, on k-ga tähistatud difraktsiooni järk
materjalist plaadile paralleelseid jooni. Joonte arv ulatub mõne tuhande jooneni ühe millimeetri kohta. Läbipaistvatest difraktsioonvõredest palju paremate omadustega on peegelvõred. Üheks peegelvõre näiteks võiks olla CD-plaat. Laseme langeda paraleelsel kiirtekimbul suurele hulgale tihedalt teineteise kõrval paiknevatele piludele. Tähistame tähega a valgust mitte läbi laskva joone laiuse ja tähega b pilu laiuse, siis suurust d=a+b nimetatakse võre konstandiks ehk kauguseks kahe naaberpilu vahel. Selleks, et tekitada korralik difraktsioonpilt, peab difraktsioonvõre ja ekraani vahele panema koondava läätse. Difraktsiooni korral on ülesandeks määrata, kas antud ekraani punktis tekkib minimum või maksimum. Naaberpilusid läbinud kiired peavad määratud ekraanipunkti jõudmiseks läbima erinevad teepikkused. Seda teepikkuste erinevust nimetatakse käiguvaheks s=dsin , kus on nurk määratud punkti suunduva kiire ja võre normaali vahel
Esitamiseks on kolm võimalust: - keemiliselt homogeense ala ( näit. faas) analüüs; - terve objekti või selle osa üldine analüüs; - analüüs objekti ebahomogeensuse avastamiseks. Difraktsioonanalüüs 54. Mida nimetatakse röntgenkiirguseks? Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,0110 nm. 55. Mida nimetatakse võrekonstandiks? Võrekonstant -(d) iseloomustab võret ja on kaugus kahe naaberpilu keskpunktide vahel. 56. Mis on difraktogramm? Väike kristall paigutatakse paralleelsete röntgenikiirte teele ja asetatakse tasapinnaline film teisele poole, kuhu tekib pilt. Viimast nimetataksegi difraktogrammiks. 57. Mida uuritakse difraktogrammide abil? Iga aine omab ainult talle iseloomulikku võrekonstandi väärtust ja reflekside intensiivsuste omavahelist suhet, mille saabki antud uuringul difraktogrammil välja lugeda
annaabi.ee 
